Mis ime siis, et mälupildid, elamused noorusest, nood, mis hääd, ujuvad pinnale, ku oleviku mured tahavad maha murda. Füüsilist allakäiku ju mõneti ootame, oleme näinu, kudas teised seda teed on liikunu. Kut nigu aamen kirikus, see päiv jõuab meile kõigile, ku oleme isi teistele vaid mälestuseks, mitte osa igapäivasest elust ja rõõmust. Vanalellelt olen saanud toreda lähenemise, mida olen vist ka siin korranu. Et ku mina lõpuks Liiva-Annusega atskood taon, siis on ju maised mured ka kadunu. Tuleb niiviisi läheneda.
Kordan ka otsa palju kuulutatut. Et noorus on raisatud noorte peale. Ku nad ometi tiaks, mis neid ees ootab, ei nad vist siis nii rõõmsad ja muretud oleks. Vallatu võib ineme olla elu lõpuni, ma nigu oleks musternäidis, kut elu põle ju lõpmatu pillerkaar. See saab tasapisi selgeks, ku koolid läbi, töökoht leitud. Kogu see aig arveid makstes, muretsedes, kudas ots-otsaga toime tulla.
Need on aga pisimured. Armastus ja kik sellega kaasnev on ju ilus asi. Abielugi. Kut vananemine koos on nigu roosipõõsas elamine. Kaunid õied ja aroomid kikjal, aga neid okkaid piisavalt, et liigu ettevaatlikult, enese kaitseks.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
