Telli Menüü

Volli veste: langevad vahtralehed

Suur sügis käes, ootan vaid lund. Aias on ikke vahtrad pooleldi lehes, mõned põõsad ka visalt hoiavad kevadest ja suvest kinni. Kõivud ammu alasti. 

Ets tuli vanakõbõkõsele abi pakkuma aiakoristustöödega. Oleks ise akkama saanud, kauem oleks aga läinud ja mis salata, lõbus on noorsandiga maailma muresid – vahel ka rõõme – arutada. Saab ka siis nii välja teenitud janu kustutamiseks mitte kaevuvett aga kesvamärjukest. Kertu ei torise, ku Ets on kohal, saab aru, et nii on alati kombeks kas talus või linnas. Abilist tuleb joota.

No muidugi humalavesi paneb mõtted kihama, seekord oli Ets see, kes asus targutama. Vaat, mina ei ole kunagi olnud selle riikliku rahvusspordi jälgija. Ehk kuna põle siin sündinud. Tritsutasin minevikus küll, nüüd inämp ei julge, järske kukun puusa puruks. Jäähoki aga olevat selline, et seal võib vigastusi kõikjalt leida. Ka rusikaga jagatud, millest ma küll aru ei saa. Panen ma uulitsal kellelegi pasunasse, olen kohe trellide taga. Jääl aga tohib kõike teha, kõige hullem karistus on see, et visatakse mängust välja.

Metsatööl olles jälgisid nood hernesupisööjad mängude tulemusi nagu Pühakirja lugemist, ku vanad seitungid jõudsid me kämpi. Kus seda nutmist, kui les habitandid sealt Montrealist kaotasid Toronto koondisele, kelle nimeks ju vahtralehed. Mul aga põlnd ei külma ega sooja.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi