Andestage ühele nässile seda, ku ta uriseb, et vanasti oli kik lihtsam ja selgem. Leping oli leping, töö oli au sees, tehti parimat mida osati, vigiseti harva. Aga jääb mulje seitungeid lugedes, et kohustused on vähem tähtsad ku raha. Mis muus seletaks miks meie postiamet streigib juba mitmendat nädalat. Jõulude eel. Lõppu põle näha. Milline häbematus.
Meie moodsas elus saadavad vähem ja vähem inemesi tavaposti. Mul vaid kaks päris kirjavahetust. Küll aga on kena, ku postkastist leiad ümbriku tuttava käekirjaga. Arvete vahelt. Neid saan ja maksan ikke postiga. Mis põle kohale tulnu. Istu kaua kõnõtraadi otsas ja oota, kuni saad teada, ku palju elektri ja kütte eest võlgned. Milline ajaraiskamine.
Postiameti-töölised on hästi kompenseeritud jubagi. Ei kirjakandjad kiratse. Miski pärast aga need, kes on osanud riiginisa külge ennast kinnitada, põle palgaga kunagi rahul. Mind hämmastas, et nõuavad tervenisti 24% palgatõusu juurde järgmise nelja aasta jooksul. Kuulge, me kik peame arvestama inhvlahtsjooniga, pinsjunärid eriti, kuna kulud tõusevad, aga pajuk mette.
…purolaatorid ja upsid – on saanud lõviosa turust. Aga mida teeb alevielanik, kus neid põle?
Streikijad vihjavad konkurensile. Pandeemia ajal akati pakke koju tellima. Postiametil on see hea sissetuleku allikas, aga need teised – purolaatorid ja upsid – on saanud lõviosa turust. Aga mida teeb alevielanik, kus neid põle? Postiametil, riigil on kohustus kindlaks teha, et kodanikule jõuavad tähtsad kirjad, pakid kohale.
Vinguvad veel, et palgatakse nädalalõppudel pakkide sorteerijaid, väljasaatjaid. Aga keegi peab ju seda tegema. Kadunud äiapapa oli karm, ku postiamet poole sajandi eest pikalt streikis. Ütles, et postiljon vajab ainult lugemisoskust ning tugevaid jalgu. Iga loll võiks seda tööd teha.
Kõige rohkem kannatab selle ahnuse tõttu väike-ettevõtlus, kes saadavad jõulutellimisi välja postiga. Paljud neist hingitsesid juba pandeemia aegu. Nüüd tahavad ametiühingu aplad viimase põntsu anda. Riik ei sekku. Miks, seda ei tea.
Mu arust võiks minevikust leida lahenduse. Lugesin kuskilt kunagi, et britid rakendasid info kogumise eesmärgil viimase suure sõja ajal 16 000 kirjatuvi. Kes lendasid üle väina, edasi-tagasi spioonide juure. Mis kõige tähtsam, tegid tööd vaid seemnete eest. Operatsioon Columba oli selle nimi. Ehk peaks Ottawa vaatama suleliste poole? Kui nad streikijaid korrale ei kutsu, peab ju mingi muu variant olemas olema.
