Milleks või millest ma siis vilusohveerin ku sellest, et neid aasta-aegi on palju. Mina inämp talve ei tohi nautida. Ei siduda midagi jalga, mis põle muuks ku ohuvabaks liikumiseks. Isegi kelgule tohib ainult heldusega peale vaadata. Ohtlik ju, pian sajaseks saama. Tohtri käsk selline. Kurinahk küll. Ei lubata isegi kilkamist.
Ehk mäletavad mõned, et paremat rooga põle ku supp. Keedad, lürbid tehes vahest kas mekk on õige, lisad maitseaineid, mida mulle temake eriti ei luba.
Mis siis muud, ku põll ette siduda ja köögi man. Jah, see on aastakümneid (ei taha neid vist kokku lugeda) olnud minu peamine kohustus kodus. Enese huvides. Ku memm pani oma asendamatu kulbi varna, siis jäi minule vaaritamise ja keetmise kohustus. Et talviti oleks alati suur kastrul suppi olemas. Ehk mäletavad mõned, et paremat rooga põle ku supp. Keedad, lürbid tehes vahest kas mekk on õige, lisad maitseaineid, mida mulle temake eriti ei luba. Kuna kõrvetised ei luba pipardamist. Meelde tuletades, et pipardamine on pigem naisolendite pärusmaa, ei too mulle plusspunkte.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
