Internet lubab sõimata, salata, kommentaare panna, ja mitte omaks võtta ühtegi üleastumist. Nüüd aga Toronto Star on lõpetanud anonüümse kommentaariumi. Tubli! Mina ei ole enam sugugi too naaksmann, kes möödanikus vahele jäi. Või pääses karistusest, neid kordi oli vist rohkemgi. Põhimõtted on ikka samad, võtan omaks enese vead. Kannatan ikka vitsa, kui välja teenitud.
Vanainimesena seda teemat Kertuga arutades, kui lastelapsed kellegi sünnipäeval ulakalt karistamata ühele-teisele liiga tegid, ütles küljeluuke, et – nuu, las nad olla. Nad vaid lapsed.
Mida aga kosta nende laste kohta, kes on täitsa käest ära? Täiskasvanud lapsed? Vastuse sain hiljuti semu Endli poja Etsi käest. Olin ajalehte lugenud, rahul olnud, kuid siis internetis aru saanud, et teised polevatki. Etsi rehnutt: Parajad Tartu Ülikooli Indiiviidid, ehk PTÜI järeltulijad. Kukalt kratsides, siis lisas Enni ise, kes vanusele vaatamat pole sugugi tuima mõttega, et ka Parajad Toronto Ülikooli Ignoraamused võiks vastuseks olla. Tartu College kellegi suhu ei mahtunud, kuna siis oleks olnud PTCI. Mina pidin viimasena lisama oma tarkuse: Kanepi kandis oli to tsee ikka ptüi moodi, sülita suust nagu soovid.
Kauges nooruses kõik voorimehed sülitasid, aga vaid siis kui inimesi polnud ligi. Viisakus tähendas palju, muidu poleks saanud küüdihuvilisi. Nüüd aga targad mõttevedajad, kes ei vii mõtet kuskilegi kommenteerivad pritsmetega internetis. Ptüi, arvan mina. Vähemalt voorimehe uhke lirts oli avalikult hammaste vahelt lastud, siis kui polnud sõiduootajat, mitte nagu need netikiskjad, kes luuravad anonüümsuse kaudu julgust andvat tihnikus. (Kas pole kogu see viimane lause uhke – Ets ise kirjutas tasakaalukalt mulle ette!)
Vabarna Volli
