Telli Menüü

Volli veste: Tööluus

Lugesin huviga seitungi aasta esimeses numbris Raul Pettai kirjutist, Mõisted Eesti kohta. Nõustun temaga täielikult, kolm tema neljast mõistest kehtivad ka ühe vanakõbõkõse kohta, kes mäletab põnnipäevi suveti vanalellelt olulist õppides. Eesti aga noorusmaa ei olnud, nood aastad olid karmid ja paguluses üle elatud.

Vabarna Volli

On aga mõiste, sellest allpool, mida kirjutis ei maininud, üits, mida loen tihti seitungites. Olen ka kuulnud nende suust, kes elasid või sündisid, kasvasid üles punaste pika okupatsiooni ajal. See ei sobi mu arust, et neid aastaid kirjeldavad mõned ku nõukaaega. Ning võrdlevalt nimetavad kahe suure sõja vahel Wabariigi aastaid Eesti ajaks. Kas praegu põle mette ka Eesti aeg? Mis ta siis om? Taasiseseisvusaeg on nigu kohmakas.

See ehk kik tähenärimine, kut üits vanamehenäss on märganu, et osa selles okupatsiooni aja pärandist, kommunismuse jäljed, ku soovite, on jõudnud siia. Nigu ma Etsiga vilusohveerides olen ta käest õppinu, noorsandil ikke kõrgkooli aridus, on see, et sotsialismuses, millest too punane terroriga valitsev süsteem välja kasvas, hinnatakse just tööd, töötamist, kik on võrdsed võrdsete keskel.

Ametiühingud sündisid, kuna kapitalismuse pahed olid (ja on) sellised, et ku vähegi võimalik, kurnati töölisi. Seda ekspluateerimist (no on alles sõna, mida punased kuritarvitasid) oskasid enamlased, kes muidugi olid vähemuses, rakendada oma äbarat, kidurat majanduslikku süsteemi luues. No nüüd aga kurnavad ametiühingud maksumaksjaid streikidega. Hää näide viimane postiljonide töökatkestus. Nüid on nad juba inämp ku viis nädalit olnud tagasi tööl, ikke põle novembrikuine post kohale jõudnu. Seitungit oota nädalipäivi, koli või Ehataresse, et uuemaid uudiseid lugeda.

Tollel okupatsioonajal jõudis keelepruuki sõna tööluus. Et kudas tööd mette teha. Öeldi, et töö juurde mindi, kut tööd ei tehtud. Või ku tehti, siis ainult brigadiri nähes. Liialdus muidugi, paljud inemesed olid ikke töökad ja usinad. Kut too pisik on siinseid ametiühinguid nakatanud.

Mäletate, mullu jäid pargiameti töölised vahele, GPS näitas, et veokid olid kaua mujal ku pargis, kas restorani parklas või mujal. Asusid siis need loodrid usinasti tööle, olid silmnähtavalt ametis. Uus aasta, aga ikke vanad kombed. Nüid istuvad nahavedajad oma soojas pikapis pargis, kohvitopsik ühes, tefelon teises käes. Nii tunnikese või rohkem, ajal, ku põle lõunatund. Ning ei liiguta lillegi. Aga on „töö juures“. Sama kehtib meie kiirrongitee ehitajatega. Timmist tuuakse topelt-topelteid ja arutatakse grupis eilset liifide hokimängu. Jah, sotsialismuse pahed on Kanaadas kanda kinnitanud küll ja küll.

Loe edasi