Ei minust olnud kunagi Ants Antsoni ega toda väljamõeldud hollandi poissi Hans Brinkerit. Tema õieti õigem eeskuju. Brinkerimanship, päriselt brinksmanship tähendab ju kõikumist, eriti poliitikas. Mis see uisutamine muud põle ku mette balanseerimine kahel teral, kõikudes tihti kas edasi või tagasi.
Kuid teatud tempo saavutasin ja tohtrile ütlesingi, et kukun harva. Mis kasu sellest. No vanasti käisin jääl liuglemist värskes õhus nautimas me linnajao kenal väljakul, mis sai nime toonase linnapea järgi. Kes ikke elus. Mäletate, tema oli too, kes kartis Aafrikasse ametlikule viisidile minna. Et seal olevat inimsööjad, kes kuuma katlaga teda ootavad, et tede ää keeta. Meer lausus muid rumalusi, aga siiski saavutas paljukest, vähemalt niivõrd, et teda pole unustatud.
Nüüd käin seal vaatamas, mitte osalemas. Tore on näha noori, eriti paare, kes käsikäes ning taktis sõidavad. Miks meie keeles uisutamist võistlustel nimetatakse sõitudeks? Et paarissõit, meeste üksiksõit ja nii edasi. Ku mina sõidan, siis istun, ei tõuka jalgadega edasi. Roolis või bussis, ikka sõidan, ise ep liiguta lillegi. Aga eks need keeletargad teavad, miks nii.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
