Telli Menüü

Washingtoni Soo


Ameerika teleajakirjanik Eric Bolling on kirjutanud raamatu pealkirjaga "Soo" (The Swamp). Ta on põhjalikult uurinud hiigelriigi Ameerika valitsemise aparatuuri, mis asub Washingtonis, alates ministeeriumidest, jätkates mitmesuguste allüksuste, nagu komiteede ja komisjonidega ja lõpetades nende mitmesuguste allühikute ja projektidega. Viimaste hulgas on omapäraseid ja groteskseid projekte. See tundub uskumatuna, et säärasteks tegevusteks ja uuringuteks on rahva raha kasutatud. Näitena võib tuua demokraatide senaatori William Proxmire'i poolt 1980ndatel välja kuulutatud auhinnad nendele projektidele, mis kõige rohkem rahva raha nöörivad.

Auhinnasaajate hulgas olid Rahvusliku Terviseinstituudi uuring Peruu lõbumajade kohta, 4 miljoni dollarine Postiteeninduse projekt, mis õhutas inimesi rohkem kirju kirjutama ja $100,000, mis läks Rahvuslikule Teaduse Fondile, et uurida, kas päikesekalad olid agressiivsemad, kui nad olid gini või tequilat joonud!
Viimasel ajal on republikaanide senaator Rand Paul pööranud tähelepanu säärastele absurdsetele projektidele. Näitena võib tuua Rahvusliku Terviseinstituudi uuringu, kas Jaapani Quail kalad on seksuaalselt rohkem huupi aktiivsemad, kui nad on kokaiini mõju all!

On tõesti raske uskuda, et sääraseid ülaltoodud projekte on alustatud ja läbi viidud! On eriti raske uskuda, sest iga projekti alustamiseks on vaja avalduse dokumenti, mida keegi peab oma allkirjaga esitama ja siis on vaja vastava autoriteediga isikut või komisjoni, mis avalduse heaks kiidab ja selleks raha välja annab! Ülaltoodud on vaid mõned näited. Neid inimesi, kes valitsuse rahadega oma huvides või riigile kasutut tööd teevad, võib olla tuhandeid. Maksumaksjad ainult maksavad. See on tõeline soo! Vaevalt, et soos tegutsejad president Trumpi pooldavad!

Aja jooksul on valitsusaparatuur pidevalt kasvanud. Valitsusel on pidev surve võib-olla tuhandete organisatsioonide ja huvigruppide poolt, et neid toetatakse. Ilmselt on valitsuse aparatuuri kasvu väga raske peatada. Demokraatide partei on huvitatud, et Ameerika siseriiklikult areneks ja republikaanide partei on huvitatud, et Ameerika mõjuvõim maailmas kasvaks. Kui üks partei on võimul, siis teine vaatab ülekulutustest mööda ja vastupidi.

President Ronald Reagan püüdis valitsust vähendada. Ühes oma raadiokõnes ta mainis järgmist: “Ma püüan vähendada raiskamist, pettust, kuritarvitamist ja väärhaldamist valitsuses – probleemid, mida on lubatud liiga kaua pidurdamata kasvada. See on nagu vähjatõbi, mis röövib teie rahakotte ja takistab valitsust, et pakkuda vajalikke teenuseid õigeaegselt ja tõhusalt.” Kahjuks president Reagani püüe aidata Iraani valitsusevastaseid jõude ja Nicaragua demokraatlikke jõude viitsid palju tema aega ja Ameerika valitsus oli tema presidenditoolilt lahkudes sama suur kui ta presidendiks sai.

Tarvo Toomes

Loe edasi