Niisiis − kas tõhus samm demokraatia ja parlamentarismi suunas? Ajakirjanik Jens-Peter Bonde nii ei arva ning meenutab, et europarlament (nagu ka iga riigi parlament) peaks valima ka teised tippjuhid ja kehtestama neile eeskirjad (EUo, 16.07.).
Arvatakse, et Juncker võib kogenud poliitikuna läbi viia võimu tsentraliseerimise Brüsselisse ja isegi Euroopa Ühendriikide loomise. Postimehe 16. juuli juhtkirjas leitakse, et Junckeri valimine Jose Manuel Barroso asemikuks Euroopa Komisjoni presidendi kohale on ELile väga iseloomulik valik, kuna uus president jätkab sama joont ehk liikumist lõimituse suunas.
On kummaline ja irooniline, et Juncker, kes oli 19 aastat Luksemburgi peaminister, oli sunnitud oma ametikohalt tagasi astuma valimistulemuste tõttu ega kandideerinudki seekord Euroopa Parlamenti. Aga muidugi − ükski prohvet pole ju kuulus oma maal.
Loodetakse, et euroliidu juhtkond muutub ehk värvikamaks uute volinike ja tippjuhtide ametisseastumisega. 16. juulil toimunud Euroopa Ülemkogul sooviti eelkõige kokku leppida, kellest saab ELi välispoliitika juht ehk Catherine Ashtoni järeletulija ning kes hakkab edaspidi Herman Van Rompuy asemel juhatama Ülemkogu kohtumisi.
Pikaks kujunenud läbirääkimiste käigus ei suudetud leida konsensust nende tähtsate ametipostide täitjate osas. Teisisõnu – euroliidu laeval on küll kapten, aga tüürimeest jt tähtsmaid meeskonnaliikmeid siiani veel pole. Van Rompuy nimetas suutmatust saavutada kokkulepet kahetsusväärseks, ent mitte siiski dramaatiliseks. 30. augustil toimub uus erakorraline Ülemkogu istung. Aega on siiski veel piisavalt, sest uus juhtkond astub ametisse alles 1. novembril 2014.
Neljapäeval oma 60. juubelit tähistanud Saksa liidukantsler Angela Merkel, keda on nimetatud Euroopa kuningannaks ja kes on imetlusväärselt osanud panna kogu Euroopa oma muusika järgi tantsima, tegi oma parima Junckeri toetuseks. Kindlasti on tal öelda ka kaalukas sõna ka eurolaeva meeskonna valimisel.
Jean-Claude Juncker tutvustas kolmapäevasel kohtumisel liikmesriikide valitsusjuhtidele oma eelseisva ametiaja tegevussuundi. Ajakirjanik Mark Spelman loetleb mitmeid omadusi, mida eurolaeva kapten ja tippametnikud vajavad ELi juhtimisel: nälg innovatsiooni järele; noorte käitumise ja suhtumise mõistmine; võimekus esitada veenvalt uusi programme; koostöövõimelisus jm (TT, 17.07).
Pole kahtlust, ELi ees seisab palju keerulisi probleeme, mille lahendamiseks vajatakse nii kompromissivalmidust, otsustavust kui ka reforme. Nende lahendamiseks on eurolaeva kaptenil ja meeskonnal aega 5 aastat – kuni järgmiste valimisteni.
Elle Puusaag
