Suursaadik dr. Melita Gabrič rõhutas oma kõnes, et ,,tähistades Euroopa Päeva, me pühitseme samuti Euroopa Liidu ja Kanada kestvat ning olulist sõprust. Olles nii sarnaste vaadetega ja töötanud tihedalt koos pikki aastaid tundub vahel paljuski, et Kanada oleks peaaegu kui Euroopa Liidu liige,“ lisades, et ,,tänu jõulisele institutsionaalsele raamistikule, mida EL ja Kanada naudivad, kaasa arvatud meie vabakaubandusleping (CETA), saame olla rohkem tihedas koostöös. Muutlikus geopoliitilises kontekstis oleme võimelised mitmekesistama meie strateegilisi tarneahelaid, kaasa arvatud olulises tooraine valdkonnas.“
,,Euro Momentum“ kestab edasi ja Euroopa Liidu väärtussüsteem on leidmas uusi sõpru. Antud hetkel tahab enam kui 9 uut riiki ühineda EL-ga. Nendeks on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi, Ukraina ning ka Kosovo on potentsiaalne kandidaat liitumaks EL-ga. Alles 1. mail tähistasid aga 10 riiki Euroopa Liitu ja NATO-sse astumise märkimisväärset 20. aastapäeva – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.
Photo gallery
Fotod: ©Ülle Baum
Järgnevalt esines tervituskõnega Belgia suursaadik Patrick Van Gheel. Belgia on praegu EL nõukogu eesistujariik ja augustist saab selleks Ungari.
Kanada valitsuse nimel õnnitles kokkutulnuid Euroopa Päeva puhul Parlamendi alamkoja spiiker Greg Fergus, kes ütles, et ,,kanadalastele, nagu tihti öeldakse, meeldib mõelda enesest kui kõige rohkem euroopalikust mitte-Euroopa maadest. Kuid ma väidaksin, et siin on midagi rohkem fundamentaalset, mis defineerib meie sõprust: meie ühine pühendumine demokraatiale, vabadusele ja rahule. Teiste sõnadega, me jagame samu väärtusi.“
Euroopa Liidus elab enam kui 448 miljonit inimest ja ,,vaatamata nii paljudele häältele räägib EL enamasti ühel häälel. Ja kui see hääl räägib, maailm kuulab.“
Kanada ja EL vaheline koostöö kasvab järjest julgeoleku, riigikaitse, majandusarengu, kliimamuutuse, puhta energia, tervisekaitse jm. valdkondades. Kanada alamkoja spiiker Fergus toonitas, et ,,Kanadal ja Euroopa Liidul on üks kõige struktuursematest kahepoolsetest suhetest maailmas.“
Ka sel aastal seisis laval Euroopa Liidu, Kanada ning Belgia lippude kõrval sümboolselt Ukraina riigilipp ja üritusest võttis osa Ukraina suursaadik Yulia Kovaliv, kes ühines kõigi kohal olevate EL suursaadikute ja diplomaatidega tehtud ühisfotol.
Järgmise päeva, 9. mail hommikul lehvis aga sümboolselt Euroopa Liidu lipp Ottawa linnavalitsuse ees ja õhtupoolikul oli EL sümboolikaga sinistes ja kollastes värvides valgustatud Ottawa linna suur silt ByWard Market’il. Kuna maikuus on traditsiooniliselt toimumas rohkesti EL värvides üritusi üle kogu Vahtralehemaa, siis selle raames toimus ka 3. ja 4. mail 11. Euroopa Liidu lühifilmide festival (EUSFF) Ottawa Arts Court Theatre'is, kus 22 lühifilmi seas oli ka 2023.a. valminud Eesti režissööri Teresa Väli film ,,Öö“.
Ees ootab aga 2025. aasta, mil kõigis EL liikmesriikides tähistatakse 9. mail tuntud Prantsusmaa välisministri Robert Schumani deklaratsiooni 75. aastapäeva. Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg panid sel päeval aluse sellele poliitilisele koostööle, mida tuntaksegi Euroopa Liidu aluslepingu nime all ja mis pani aluse Euroopa Liidu visioonile.
Lõpetuseks tahaks ära tuua Dr. Robert Oliphant’i (Parliamentary Secretary to the Minister of Foreign Affairs) mõtted, mida ta ütles allakirjutanule Euroopa Päeva tähistamise pidulikul vastuvõtul Ottawas: ,,Väljaspool Euroopat asuvatest maadest jagab Kanada Euroopaga rohkem väärtusi kui ükski teine riik maailmas. Ma tunnen, et meil on ajaloolised juured Euroopaga, meil on olevik Euroopaga ja meil on tulevik Euroopaga. Me oleme täielikult seotud; Atlandi ookean on väga väike ning jääb ajaga isegi väiksemaks.“
