Nojah, Ärman ütles, et eurutirektiiv annab töölistele iseloomustused ja temal on nende iseloomustuste jaoks tehvinitsijoonid. Seda sõna ma ikke tunnen ja ehk teie tunnete kah. Nii et ühine keel on meil veikselt olemas, olgu kramatikaga kuda tahes.
Poisi jutu järgi oli seal kuskil eurumaailmas otsitud ühe kõrge koha peale inimest, kes on ühiskondlikult aktiivne, kiire mõtlemisega ja kaalutleva loomuga. Peale selle tirektiveeriti vai tirikeeriti veel, et ta peab oskama keerulisi olukordi loogiliselt lahendada, olema iseseisev töötaja ning tööandjale lojaalne.
No see on ikke vägev suutäis, aga nisuke inime leiti. Mees sai ameti ja naine pandi sameti, nigu Rautsepa Uugu ühes vanas näitemängus ütles. Töö ta käes ästi ei edenend, aga sest pold lugu, varsti sai palka juurde ja ülendust kah. Miks töö ei edenend, selle kohta olid Ärmanil needsamused tehvinitsijoonid. Need olid nii selged, et mina kah sain aru. Eks kaege ise:
Ühiskondlik aktiivsus tähendas seda, et mees oli kõva kärakavend. Tegelikult oli kogu pere ühiskondlikult aktiivne, sest naine trimpas kah. Kiire mõtlemisega oli teine küll, sest alati olid tal usutavad vabandused käepärast, kui miskit untsu läks. Kaalutlev loomus tähendas seda, et vennike pold võimelime ühtegi otsust langetama.
Keerulised olukorrad lahendas ta küll ästi loogiliselt – lasi oma töö kellelgi teisel ära teha. Iseseisev töötaja oli ta kah, keski ei tead, millega ta õieti tegeles. Tööandjale oli ta väga lojaalne, sest keski teine poleks talle tööd and.
Kassa tead, nisukeste iseloomustustega võiks minagi veel tööle minna, niikaua kui keski neid tehvineerima ei tule.
Kargu Karla
