Avaldati ka trükiseid ja artikleid kohalikus keeles.
See oli suur samm edasi pärast vahvat 10 aasta pikkust kontiinumit, mil toimusid suurejoonelised Põhja-Ameerika Eesti Päevad Torontos ning New Yorgis ja loomulikult samuti ka Stockholmis. Sellest andis Robert Kreem põhjaliku ülevaate raamatus ,,Uus algus“, olles nii autor kui koostaja. Globaalne eestlus oli juba kolm aastat enne esimest ÜEP’d tähistanud Eestis 1969. a. toimunud laulupidu.
On oluline nimetada, et see nädal vääris mitte ainult Kanada ajakirjanduses vastavat tähelepanu, vaid vändati rahvusliku ringhäälingu raames olulise suunaga film, mille juures tegutses ka eestlane Edgar Väär. Film, kajastades kuu aega varem toimunut, kandis imekombel nimetust: Esto 72. Nii toodi esmakordselt kõikide silme ette senini veel vaikselt kasutatud lihtsat sõna, mis neli aastat hiljem hakkaski võimsalt ning püsivalt veerema – ESTO.
(Esimestel Eesti Päevadel tegutses allakirjutanu koos Olaf Kopvillemiga paari muusikalise eeskava juures ja oli valguspeol kolm-keelne teadustaja.)
Andres Raudsepp
