Festivali tegi eriliseks seegi, et sellega tähistati Tartu Jaani kiriku taaspühitsemise 20. aastapäeva. Sel puhul toimus kontsert-jumalateenistus, kus tegid kaasa Tartu ülikooli – Jaani koguduse projektkoor (koormeister Kaisa Kuslapuu) ja külalisena ansambel Heinavanker Tallinnast. Ettekandele tuli Margo Kõlari Missa Pirita kloostri lauludega. Jumalasõna ütles Jaani kiriku õpetaja Triin Käpp. Teenistuse eel ja järel kõlas Margo Kõlari „Kellade kamber“, kus helisevad helilooja poolt salvestatud Eestimaa kirikute kellad. Rohkearvuline publik lahkus ülevas meeleolus.
Tartu Jaani kirik on oluline nii Tartu linnale kui Klaaspärlimängule, sest kõik festivali kontserdid toimuvad selles hea akustikaga sakraalhoones. Hiljuti oma 700. juubeliaastat tähistanud Jaani kiriku saatus on olnud traagiline – Teises maailmasõjas pommitasid nõukogude hävitajad kiriku rusudeks. Ometi ei lasknud tartlased varemeid ära koristada nagu tehti vana Vanemuise teatri puhul. Jaani kiriku varemed pidasid vastu kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil hakati kirikut taastama ja restaureerima. Tartu panoraamis nii oluline maamärk tõusis nagu Fööniks tuhast – koos festivaliga Klaaspärlimäng on sellest saanud Tartu üks olulisemaid vaimutempleid.
Muusikafestival Klaaspärlimäng on saanud oma nime Hermann Hesse raamatu „Klaaspärlimäng“ järgi. Festivali väga eriilmelisi kontserte kuulates mõistsin, mida Hesse tahtis oma raamatus öelda sõnadega „sügavad seosed näiliselt mitteseotud teemade vahel“. Maailm (eriti muusika) on ju sügavalt seotud nii Õhtumaade kui Hommikumaade traditsioonidega. Heaks näiteks on helilooja Peeter Vähi looming. Vähi kirjutas juba 1978. aastal (!) orkestriteose „Helist sündinud maailm“, mis tugines indialikule raaga- ja taalasüsteemile. Tulles rütmipõhisest lääne rockmuusika traditsioonist (ta oli rockansambli Vitamiin kunstiline juht), on ka Vähi hilisemates nii-öelda „tõsise muusika“ teostes oluline koht rütmikal – see on hämmastav, kui vabalt suudab ta kasutada väga keerulisi rütmimustreid. Seda saime taaskogeda esiettekandele tulnud teoses „Tantsides läbi teispoolsuse“. Ilmakuulsa Kremerata Baltica tõlgenduses oli see Vähi teos vaieldamatult üks festivali tipphetkedest, mille ka publik tormiliselt vastu võttis. Jah – parimad kingitused teed sa endale ise!
Esitust nautides lendasid mu mõtted India sitari-virtuoosi Ravi Shankari juurde, kes koos legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhiniga andis 1967. aastal välja ilmselt esimese heliplaadi, kus musitseerisid koos lääne- ja idamaade tippmuusikud.
Väga tore oli kuulata ka Vähi varasemaid töid „Tema Kõrgeausus Salvador D’le“, mis tuli esiettekandele paar päeva enne (!) Dali surma 1989. aastal ning legendaarsele flötistile Jaan Õunale pühendatud kammerteost „Digitaalne armastus“. Eriliseks sündmuseks kujunes samal kontserdil kõlanud Vähi teos „Müstiline ühinemine“, mille esitasid Kanada superkitarrist Remi Boucher, flötist Heli Rosin-Leivategija, viiuldaja Marie-Helen Aavakivi ning Peeter ja Johannes Vähi India tanpuradel. Multiinstrumentalistina suudab Peeter Vähi käsitseda mitmeid idamaade pille, mis on jõukohane vaid vähestele lääne muusikutele. Esitust nautides lendasid mu mõtted India sitari-virtuoosi Ravi Shankari juurde, kes koos legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhiniga andis 1967. aastal välja ilmselt esimese heliplaadi, kus musitseerisid koos lääne- ja idamaade tippmuusikud. Seda põnevat teed on jätkanud ka Peeter Vähi, kutsudes oma festivalile ORIENT esinema Idamaade tippmuusikuid – teiste seas esines sellel festivalil ka kunagine sitari-virtuoos Ravi Shankar. Klaaspärlimängu festivalile oli Vähil plaanis kutsuda samuti Idamaade muusikuid, kuid tänu lennupiirangutele Lähis-Idas ei saanud ansambel Barrocada Eestisse lennata. Selle asemel kõlas Jaani kiriku võlvide all Mozarti Reekviem Andres Mustoneni juhatusel (solistid olid Elina Nechayeva, Aule Urb, Anto Õnnis ja Henry Tiisma). Meeliülendav ettekanne oli erakordne seetõttu, et koori ei olnud ning solistid esitasid ise ka kooripartiid. Samaväärse üllatusega tuli publiku ette Trio Hans Christian Aavik-Triinu Piirsalu-Karolina Aavik. Nende esituses kõlas eesti muusika kullafondi kuuluv Jaan Räätsa „Kontsert kammerorkestrile“ Tauno Aintsi seades kahele viiulile ja klaverile. Tulemus oli vaimustav!
