Franz Lisztile pühendatud klaverigala tõi 30. märtsil Tartu ülikooli aulasse täismaja. Lava ees ilutses klaasvitriinis pianistide reliikvia – Liszti 30. märtsil 1842 toimunud kontserdi ainus säilinud afišš, kus kirjas ka ettekandele tulnud klaveriteoste nimetused. Sellest 180 aasta tagusest kavast mängis Sten Lassmann Liszti seade Schuberti laulust „Serenaad“ („Ständchen“).
Piduliku kontserdi avasõnad ütles Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, kes tegi teatavaks ka uue fondi loomise, mille rahadega toetatakse Ukraina tudengeid, kes õpivad Tartu ülikoolis. Sõna said ka Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist, muusikateadlane Kristel Pappel ja kunstiteadlane Harry Liivrand. Tänu ajahetke tõsidusele tõusis eriliselt esile fakt, et Franz Liszt andis Tartu ja Peterburi kõrval kontserdi ka Kiievis. Oli ju Kiiev 19. sajandil üks olulisi Euroopa kultuurilinnu. Saalist kostus sõna Euroopa peale heatahtlik aplaus.
Kontserdil esinesid meie tipp-pianistid – Kristi Kapten, Johan Randvere, Marko Martin, Mantas Šernius, Sten Lassmann, Mati Mikalai ja Ivari Ilja. Liszti suurt virtuoossust nõudvad klaveriteosed kõlasid suurepäraselt. Kontserdi lõpetas Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja, kelle esituses kõlas Liszti Ungari rapsoodia nr 13. Prof Ivari Ilja on rahvusvaheliselt tunnustatud pianist, kelle esinemisi oodatakse olulistes Euroopa kontserdisaalides. Tema käte all kõlas ülikooli aula klaver (missugune piano!) tõesti jumalikult.
Praegu on aulas valge Steinway kontsertklaver, mille ostmine sai teoks endise rektori Alar Karise sünnipäevaannetuste toel. Franz Liszt mängis 1842. aastal Tartu klaverimeistri Friedrich Wilhelm Hasse kontsertklaveril. Ülikooli aulas andis Liszt kaks kontserti, kolmas kontsert toimus literaat Faddei Bulgarinile kuulunud Karlova mõisas. Tollal 31 aastane Liszt musitseeris seal koos õigusteaduskonna üliõpilase Alexander Bernardiga. Geiu Rämmeri sõnul mängiti mõisas Hasse tahvelklaveril.
30. märtsi kontsert Tartu ülikooli auväärses aulas oli suur elamus – nii vaimustava atmosfääriga kontserti ei mäletagi. Kõik seitse pianisti kutsuti mitmeid kordi tagasi ja aplausid ei tahtnud lõppeda. Filmikaamerad surisesid ja esireas istunud akadeemiline professuur säras rahulolust. Liszti 180 aasta tagune kontsert oli Liivimaa kultuurielus samuti suursündmus. Ülikooli aula oli avalikeks kontsertideks avatud juba 1812. aastal, ometi olid Liszti kontserdid seal Eesti esimesed sooloklaveriõhtud.
Sirje Vihma-Normet
