Populaarsest suvilarajoonist Owen Soundist lääne poole asub autohuvilistele ja ka muidu suvitajatele tuntud paik Sauble Beach, kus saab ennast suvel sirutada välja rannal ja tihti nädalalõputi classic car sõidukitekogunemisi näha. Aga sealt pisut põhja poole on ehk natuke vähem tuntud Sauble Falls, üks ilusaimatest Ontario provintsi ghost town’idest ja ajaloost pakatav külake. Aastaringselt on kena käia jõe äärses pargis koske uurimas ja soojematel kuudel ka kanuuretke teha Rankini jõe peal, matka-teekonna lõpp ongi kose juures. Sügisel õnnestub ka mõnel kalastushuvilisel näha kärestikust üles hüppamas lõhesid ja forelle oma iga aastasel kudemisretkel.
Kaua enne, kui Sauble Fallsi piirkond sai tuntuks suvituspaigana, valiti tollel ajal uue küla asupaik välja potentsiaalse metsanduse tööstuse keskpaigana ja ka ideaalse kohana vesiveski jaoks. Kose jõudu oli hea ära kasutada ja palke oli kerge laevadel vedada Sauble’i jõe kaudu, mis algas Lake Huronist, sealt edasi ülejäänud Kanada ja ka Ameerika turule. Küla esimesed elanikud asusid omale uut kodu looma 1864. aastal ja vaid kolm aastat hiljem oli juba esimene veski töötamas.
Läbi 1870ndate aastate kasvas asula järk järgult, mitmed uued veskid püstitati ja 1880. aastaks olid olemas kool ja postkontor koos poega, kust 20 kohalikku peret said oma posti ja kosutused kätte. 19. sajandi lõpuks oli küla elanike arv juba kasvanud kaheksakümneni ja olid tekkinud mõlemad -metodisti- ja baptistikirik, kus käidi pühapäeviti koos. McLean’i vennad pidasid sellel ajal peaveskit piirkonnas kohe kose juures, seal tehti katuselaaste ja telegraafiposte lisaks üldisele puidu töötlemisele.
Veski oleks pidanud ju tooma külale ja McLean’i vendadele palju rikkust ja kuulsust, kuid veskil tekkis üks probleem teise järel. Esiteks põles öö jooksul maha laev nimega Sauble Queen mida vennad kasutasid, et vedada puitu Southamptonisse ja Port Elginisse. Siis olid ka mitmed tulekahjud veskis, kuni lõpuks põles terve asi maha, kaasaarvatud hulk saetud puulaudu mis olid just tööstusest läbi käinud ja see oli tõeliselt suur rahaline kaotus.
Kati KiilaspeaAga veski ehitati ikkagi jälle üles ja puidu töötlemine toimus seal kuni 1920. aastateni, selleks ajaks oli mets mahalõigatud ja küla hakkas vaikselt kahanema. 20. sajandi alguses rajati asulasse ka hüdroelektrijaam, et ehk päästa küla ja tekitada uusi töökohti juurde, isegi tehti leping lähedase linna Wiartoniga nendele elektri tootmiseks, aga mitme tüli ja elektrihinna tõstmise tõttu ei kestnud see väga kaua. Küla elanikud hakkasid minema kolima ja paremat elu otsima mujal ning veski põles lõplikult maha 1937. aastal. Kõndides pargis ja läheduses ringi võib praegu näha kooli veel ilusas korras ja veski ning jõujaama säilinud varemeid.
Järgmine kord, kui olete Owen Soundi läheduses, minge uurige lähemalt ka huvitavat Sauble Fallsi ajalugu ja piltilusat koske!
