Subscribe Menu

Hästi korraldatud sündmused: EKLi võrkpalliturniir ja särav järelpidu

See oli nagu uus algus. Pärast aastapikkust vaheaega oli taas kuulda tuttavaid pallipõrkeid ja kõlavaid hüüde suurvõimla lae all. Toimusid taas akadeemiliste organisatsioonide vahelised võrkpallimängud Eesti Korporatsioonide Liidu ja korp! Sakala egiidi all. Seekord leidsid need aset tuliuues avaras koolimajas nimega Bayview Glen, mis asub Don Millsi piirkonnas Põhja-Torontos.

Nagu välja kuulutatud, saabusid võistkonnad juba laupäeva, 11. veebruari keskpäevaks kohale. Vanuse järjekorras nimetame kolme korporatsiooni, Vironia, Sakala ja Rotalia. Nendega oli ühinenud veel kaks võistkonda. Eesti Üliõpilaste Selts oli võistlusväljal tugevdatud koosseisus; kohale oli saabunud neli seltsivenda USAst, kes olid valmis kohalike loal kandma turniiritrofee üle piiri naaberriiki. See ei juhtunud, kuna korp! Sakala võistkond suutis pärast esimese mängu kaotust alistada EÜS'i võimsaid surujaid omavahelise oskusliku koosmängu alusel.
Foto: Peeter Põldre (2017)

Finaal lõppes korp! Sakala heaks 21:25, 25:14, 15:11. Ei puudunud ka kindlad surujad võitjate koosseisus, nii et punktid hakkasid peatselt saabuma mitmel moel. Loetleme finaalis osalejate nimed artikli lõpus. Ei tohiks mainimata jätta noori mängijaid, kes moodustasid viienda võistkonna turniirist osavõtjate hulgas. Neid võiks iseloomustada kui päeva sümboolsed ühendajad. Kuna EKL'i turniiri tulevik sõltub järelkasvust, siis mängib Jõekääru-Kalevi suvine võrkpallilaager, kus noored mängijad oma oskusi on ammutanud, nüüdsest peale aina olulisemat rolli Lõuna-Ontario eestlaste kogukonnas.

Selle tõttu on vaja esile tuua ka turniirile vastav järelpidu tuluõhtu näol Tartu College'is, mis allakirjutanu silmis aina säras elava eesti nooruse osavõtust. Mainitud õhtu oligi ette nähtud Jõekääru-Kalevi võrkpallilaagri toetuseks nii majandusliku kui ka ühendava seltskonna poolest. Peakorraldajad Kristina Lillakas, Anne-Liis Põldre ja Markus Põldma olid koosviibimisel haruldased võõrustajad, viies läbi mitmetahulise toetusõhtu, kusjuures värvikas loterii oli eriti tulutoov.

Tulles tagasi võrkpallivõistluse juurde, ei saa mainimata jätta turniiri tegelikku korraldajat Hillar Sõrrat, kellest on kujunenud mitmekülgne sporditreener, erialaks võrkpall. Seejuures on Hillar käesoleva sajandi mees, sest tema on pühendanud olulise osa oma tegevusest, toetamaks naiste osavõttu ja treeningut. Siinjuures näeme nii korp! Sakala ja Jõekääru-Kalevi võistkondades kui ka vahekohtunike rollis nooremaid naissportlasi, kes end näevad kaasaarvatuna sportlikus tegevuses, küll Sakala võistkonnas perekondlikel alustel.

Traditsiooniline akadeemiline võrkpallivõistlus kandis päeva jooksul endaga kaasas ka ajaloolisi hetki. Üks peamistest turniiri loojatest, Väino Einola, jälgis spordisaalis toimuvat rahuloleva silmaga, meenutades tema ja korp! Rotalia kaasvenna Tõnu Orava pingutusi 50 aastat tagasi. Samas oli näha veelgi vanema võrkpalluri nägu haruldasel päevasündmusel. Ilmar Kasekamp mainis, et eestlastest koosnev Central Y meeskond oli veel aastal 1963, vaid neli aastat enne EKLi turniiri algust, Kanada meister võrkpallis, olles 50ndail aastail pidevalt saavutanud meistritiitli.

Kui nimetasime korp! Rotalia rolli EKLi turniiri loomise juures, võiks mainida selle organisatsiooni hegemooniat esimese kahekümne aasta jooksul ja et enne käesolevat võistlust oligi korp! Rotalia viimane turniiri võitja. Seekord aga jäi Rotalia alistatu rolli turniiri kõige pingelisemas mängus, mis toimus EÜS'i vastu. Kui aga viimane finaali jõudis, oli Sakala muidu hirmuäratava EÜSi jaoks rahulikult ettevalmistatud, olles algmängus siiski küll esmakordselt kaotajad kogu turniiri vältel.

Korp! Sakala võistkonnas osalesid mitte ainult David Hogg, Hillar Sõrra, Peter Sõrra, Tomas Sõrra ja Aaro Tõnnis, vaid ka peretütred Katrina Sõrra Stanfield ja Ruby Sõrra, kes oskasid hästi veidi vanemaid mehi kaitsta. Keegi mainis, et siin võistles hoopis korporatsioon Sõrrala. EÜS'i meeskonnas olid USAst kohale saabunud Aksel Põldmäe, Tarmo Pallop, Magnus Skonberg ja Stefan Skonberg. Kohapealsed võimsad surujad olid Erik Aljas, Jarek Varrik ja Jonas Varrik.

Vahekohtunikud olid tihti mängijad, kes hetkel ei pidanud osalema võistluses. Peamine vastutaja selles rollis oli tuntud võrkpalliguru Taimo Ilves. Ei puudunud ka naisvahekohtunik, kuna Kati Smith (Holmberg) võttis ka oma peale selle kohustuse.

Oli imeline päev, mis taastas ühest küljest eestlaste spordikultuuri Kanadas ja suutis samas ühendada pisut erinevaid kogukondlikke põlvkondi.

Andres Raudsepp

 

FOTOGALERIID:

 

 

 

Read more