Subscribe Menu

Head ajalehe Eesti Elu lugejad, eestlased!

Käesolev lehenumber jõuab teieni suve alguspäeval, mis tuletab meile eestlastele alati meelde, et viimane aeg on hakata tegema ettevalmistusi võidupüha ja jaanipäeva tähistamiseks. Need kaks tähtpäeva on meie rõõmupäevad, mida saame looduslähedase rahvana õnneks tähistada ilma, et peaksime kartma, et talvine pakane haarab kinni meie varvastest või ninast. Nautigem siis seda täiel rinnal!


Kui viimane soovitus näib igati asjakohane jaanipäeva kohta, siis võidupühal tasuks meil pidutsemise kõrval tegeleda natuke ka mõtluse ja mõtestamisega, et tajuda selle päeva tegelikku sisu ja pühadust ning tema poolt meile antud sõnumit tulevikuks. Nüüd, kus Eesti viimane iseseisvusperiood on kestnud juba kauem kui eelmine ning õige varsti oleme jõudmas ka aega, mil iseseisvusaeg ületab Nõukogude okupatsiooni ajalise kestvuse, on meil muidugi põhjust rõõmu tunda. Üks erakond Eestis on äsja käivitanud koguni kampaania, mis soovitab meil kõigil Eesti üle uhke olla ja eks selleks soovituseks on ka üksjagu alust.

Samas võib kõrvaltvaatajal tekkida tunne, et suure rõõmustamise ja uhkeolemisega oleme hakanud oma iseseisvust võtma vääramatu paratamatuse ja iseenesestmõistetavana. Selline mõtlemine viib mõttelodevuse ja lahmimiseni ning sellele tendentsile näivad viitavat ka viimaste kuude arengud Eesti poliitilisel maastikul. Kui massilist usaldamatust ja pahameelt oma valitsejate ja poliitikute suhtes on märgata nii mõneski demokraatlikus „lääneriigis”, siis Eesti geopoliitilist asukohta arvesse võttes, võivad olla rahva demokraatias pettumisel ja oma riigi poole selja pööramisel meie riigile hukatuslikud tagajärjed. Eesti ei saa endale seda lubada! Seetõttu loodame, et poliitilised kired saadakse taas kord kontrolli alla ja mõistus ning aated asetatakse jälle oma õigele kohale.

Vaatamata ebamäärasusele poliitilisel areenil, võime siiski rõõmu tunda sellest, et meie sõjaline kaitsevõime (millest rääkimine käib ju võidupüha juurde!) kosub iga päevaga. Kaheprotsendiline eelarveosa iga-aastasest SKT-st teeb tasakesi ja järjepidevalt oma tööd. Meie suur saavutus on Ämari lennuvälja viimine sellisesse vormi, mis võimaldas seal äsja korraldada õppuse Sabre Strike, mille üheks eesmärgiks oli ka harjutada õhutranspordiga meile liitlasvägede koos nende sõjalise tehnikaga appi toomist. Kokku osales juuni alguses toimunud õppusel 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest.

See õppus koos maikuus aset leidnud ning Ühendkuningriigist, Belgiast, Lätist, Leedust ja Poolast pärit ajateenijaid, reservväelasi, kaitseliitlasi ja kaitseväelasi kokku toonud õppusega Kevadtorm ning samas kuus Eestis toimunud rahvusvaheline küberkaitseõppus Locked Shields lisasid meile samuti kindlustunnet, et Eesti ühine kaitsmine koos NATO partneritega on võimalik ja saavutatav. Tõsiselt julgustavana ja inspireerivana mõjus kindlasti ka kaitseliitlaste hiljuti antud tõotus, et sõltumata poliitilistest suunistest, teist korda Eestit enam “ilma pauguta” ära ei anta!

Sellest kõigest on näha, et meie esiisade vaprus ja valmisolek oma riigi ja vabaduse eest vajadusel ka relvaga seista, ei ole tegelikult kuhugi kadunud ning see lubab mul, ettevaatliku rahulolutundega, soovida teile kõigile kaunist võidupüha!

Elagu Eesti!

Riho Kruuv
asjur
EV suursaatkond Kanadas

Read more