Subscribe Menu

Headest võmmidest

Raamatututvustus. Puhkuseaegsete vahelugemiste hulka võiks kuuluda ka tõsisemat, päris elule keskenduvat. Ei saa ju olla alati fantaasia kütkes, kuigi tahaks. Ehk seletab see, miks menukate, õudukate ja põnevusromaanide hulka tuleks sobitada õpetlikku. Sellist, mis aitab mõista faktide põhjal külma reaalsust. Samas aga kõditades, nii nagu ainult raamatu lehekülgede kaudu on vahel võimalik, olulist eskapismi.

Nii mõnigi noor inimene, vist peamiselt poisid, aga küll neid tütarlaste hulgaski leidub, on hellitanud soovi saada politseinikuks. Kuna juba varakult saame aru tema rollist ühiskonnas korrapidajana. Kes peab lahendama mitte ainult liiklusummikuid, karistama seaduserikkujaid, aga ka otsima, leidma ja siis arreteerima kriminaale. Siin meenuvad nooruses loetud Arvi Korgi autobiograafilised romaanid, olles loodud põhinedes ta elujuhtumustele Toronto politsei teenistuses. Tooks esile „Tänavakuningad“ (1963) ning „Sulid ja võmmid“ (1973), mille lugemine tiivustas üht lugejat toona kontakti võtma politseinik Arvi Tinitsaga, kes kirjutas Korgi nime all.

Kõige vastikumad kurjategijad on sellised, kes inimelu ei hinda. Mõrvarid. Küll on inimkonda paelunud üle aegade raamatud, mis keskenduvad sari- või massimõrvaritele nagu Truman Capote „In Cold Blood“ (1966) või Vincent Bugliosi „Helter Skelter“ (1974). Viimane oli Charles Mansoni ja ta jälgijate kohta, kes kartsid apokalüptilist rassisõda ja kultuslikult mõrvasid mitmeid, nende hulgas modelli ja Hollywood’i näitleja, Sharon Tate’i.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more