Kalamaja kalmistu oli vanim teadaolev Eesti kalmistu Tallinnas. Esimesed kirjalikud andmed ala kohta on pärit aastast 1561, kui sinna maeti umbes kaks tuhat Rootsi sõjaväelast. Hiljem on sinna maetud Pühavaimu, Jaani ja Rootsi-Mihkli koguduse liikmeid. Kalamaja kalmistu hävitati aastal 1964 Nõukogude võimu käsul Eesti rahva mälu kustutamiseks. Ümberkujundused pargiks tehti 2009. aastal Tallinna linna poolt. Maastikuarhitekti esitatud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuli arvestada kalmistupargi teedevõrkude rajamisel ajaloolisi kalmistuplaane, et uued teed ei kulgeks üle vanade kalmude.
Kalmistul ei ole säilinud ühtegi hauatähist oma algses kohas, küll aga on imekombel olemas barokne värav-kellatorn aastast 1780. Selle all on seintel eksponeeritud hauakivide tükke, mis kalmistualalt leitud. Tööstuse tänava poolses nurgas on 1923. a. plaani järgi taastatud ka kalmistukvartalid – rajajooned ja hekkide plokid. Pargi keskel on udupurskkaevud ning nende lähedal grupp sümboolseid nimedeta rauast riste (fotol), mille ees mälestustahvel kirjaga TUHANDETE MÄLESTUSEKS, KES PUHKAVAD SIIN...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
