*
Tartusse jõudes tormasin kohe ülikooli raamatupoodi, et soetada endale Huno Rätsepa „Sõnaloo raamat”, mis ilmus Ilmamaa kirjastuses. „Tiraaž on läbi müüdud!” sain vastuseks oma pärimisele. Nii pidin selle bestselleri endale pärast konverentsi Tallinnas raamatukogust muretsema. Minu uudishimu küttis üles Johannes Aaviku Seltsi esimees, kellelt kuulsin, et raamatus on ära trükitud tõelised uunikumid – kolm kirja 88-aastaselt Johannes Aavikult.
Huno Rätsep kirjutab nende kirjade kommentaariks järgmist:„1969. aasta kevadel, valmistades ette loenguid eesti keele sõnavara päritolust, leidsin, et ma tean üpris vähe Johannes Aaviku uustuletisi. Pealegi oli suur hulk sajandi algusest pärinevaid sõnu, mille kohta polnud teada, kes need on tuletanud. Tulin mõttele pärida selle kohta Johannes Aaviku enda käest. Sain professor Paul Aristelt aadressi ja kiri läks Rootsi poole teele. Mõne aja pärast sain Johannes Aavikult järjepanu kolm kirja. Neis esitatud tuletiste loend sisaldab tuntu kõrval kaunis palju tema seni tundmata tuletisi./…/” Aaviku kolme kirja kõrval on raamatus ka artikkel „Johannes Aavik ja soome laenud”.
Tundub ehk kummaline, et ma Aaviku teemat nii mitmekülgse keelemehe puhul rõhutatult esile toon. Kindlasti hoopis olulisem oleks käsitleda Rätsepa 1960.-1970. aastate uurimissuunda, mille iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid strukturaalne keeleteadus ja generatiivne grammatika. Selleks lubati Tartu ülikooli eesti keele kateedri juurde luua generatiivse grammatika grupp (GGG), mille töös osalesid Huno Rätsepa kõrval Mati Hint, Jaan Kaplinski, Mati Erelt, Ülle Viks, Mart Remmel, Reet Kasik ja paljud teised tuntud keeleinimesed. Nende töid avaldati sarjas „Keel ja struktuur” ja „Keele modelleerimise probleeme” ning nende uurimuste vastu tunti huvi ka rahvusvahelisel areenil.
Johannes Aavikul peatusin tänu sellele, et Emakeele Seltsi auliikme staatuse kõrvale anti akadeemik Huno Rätsepale konverentsil üle ka Johannes Aaviku Seltsi auliikme tunnistus. Tänuks selle eest, et ta oli nõukogude okupatsiooni ajal üks väheseid, kes julges oma loengutes paguluses elavast keeleuuendajast rääkida ja hiljem ka kirjutada. Keelemaestro raamatute ja artiklite loetelu ning tema elutöö ülevaate leiab iga huviline internetist Huno Rätsepa koduleheküljelt. Selle tegid akadeemiku kunagised õpilased armastatud professorile juubelikingituseks.
Sirje Vihma-Normet
