Teine oli ilmselt üllitet paar aastat hiljem, mõlemad hea välimusega raamatud, trükitud USAs. Minus tekkis uudishimu. Võib-olla kujuneks sellest ettevõtmisest jutuke, mis huvitaks Eesti Elu lugejaid. Selle aluseks otsustasin teha raamatute koostajaga, minu akadeemilise vennaskonna kaasvilistlase Alar Kalvikuga pikema intervjuu.
Mis põhjusel hakkasid Sa koostama sõnaraamatuid?
Kasvasin üles Rootsis ja lapsena juba oli puudus eesti-rootsi ja rootsi-eesti sõnaraamatust.
Üks oli olemas, nimelt Ants Orase ja Edvin Lagmani Eesti-rootsi sõnaraamat, välja antud
1945. a. Üldiselt sõna, mida vajasid, sealt ei leidnud. Rootsi-eesti sõnaraamatut vist ei olnud olemas.
Kellele Sa valmistasid need Sinupoolsed köited? Kas ehk Rootsist tulnud pagulaste järeltulijatele?
Põhiliselt on raamat mõeldud nii rootslaste kui ka eestlaste jaoks. Muidugi ka nüüdse aja eesti immigrantide jaoks Rootsis. Aga samas inimestele, kes tahavad õppida rootsi keelt. Arvan, et paljud eestlased tahavad rootsi keelt õppida. On ju Rootsi maa, millel on olnud palju sidemeid Eestiga. Kui panna keeled pingeritta, siis mõtlen, et Eestis need oleksid inglise, soome, saksa ja rootsi keel.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
