Juhan Liiv kurtis omal ajal, et pole muud kui igav liiv ja tühi väli. Oi, sõbrad, kui te teaksite, kui ea meelega ma praega sinna igava liiva sisse ja tühja välja peale tõttaksin. Liiva sehes kasvab kodumaine kardulas kõige paremini. Veaks vaod ja topiks seemnemugulaid täis, sügise läheks ja alustaks igava liiva sehest veel igavamat korjamist, aga korjamise tulemused pistaks potti keema ja praeks Peipsi ahunat kõrvale. Nisukest toidulauda ei old Vene keisril kah.
Minu ajal ei jäänd Eestimaal ükski tühi väli tühjaks. No seisis natuke aega ja puhkas küll, eks lehm old kah kahe poegimise vahel aher. Aga siis tegid laudasõnnik ja mehe ihuramm ta jälle viljakandvaks, kõrs kõikus ja pea paisus, lõpuks oli leib laual. Suure linna asvaldi sehes ei kasva midagi. Auklik on ta küll, aga sinna auku pole mõtet tuhlist torgata ega kukuruusi külida, kumpki ei kasva ega anna saaki.
Ah et nüid siis akkab Eestimaal see vägev laulupidu pihta. Einoh, võimas värk, aga mispärast nad seda just Talinas teevad, see on küll minu meelest iva imelik. Nigu Eestimaad rohkem polekski. Tehku Laiusel vai Lavassaares, Porkunis vai Porikülas, igal pool saab nisukese püüne ülesse lüia, et kõik lauljad ära mahuvad, keski ei pea ukse taha jääma. Mina paneks terve selle värgi veikse Munamäe otsa ja õikaks sajast tuhandest suust, et „kui siit pilve piirilt piilun”.
Tantsupidu peaks ikke küll tasasema maa peale jääma, kuda sa kallaku peal neid kaerajaanisi kargad. Aga eks Eestis ole siledat pinda kah, kui otsid. Vata ega ma ise ei ole kah kõiki asju täpselt läbi mõeld, kõnelen niisama uupi. Laulumees olen ma eluaeg old, tantsumees mitte kunagi, sellepärast mul konkreetset kava ei olegi. Aga ühes olen ma kindel – Eestimaa asvalt ei aise sugugi paremini kui Torontu oma. Palju seal Katrintaliski seda värsket luhvti on, kust rongikäik läbi läheb.
Aga no irisen mis ma irisen, ega ma tegelikult laulu- ega tantsupeo vasta ei ole. Ea, et nad ikke teevad. Veel parem, et meie noored sinna sõidavad ja teha aitavad. Kiitust kõigile!
Kargu Karla
