fbpx
Subscribe Menu

Ikka majandusliku kuristiku poole

On teatud mõttes üllatav, et Barack Obama valiti Ameerikas tagasi presidendiks. Tavaliselt majandusliku olukorra muutumine presidendi valitsuse ajal on määravaks tema tagasivalimisel. Obamal polnud selles sektoris palju positiivset ette näidata. Otse vastupidi. Tööpuudus oli kaua aega üle 9%, keskmise perekonna sissetulek oli langenud, toidukupongide saajaid oli kasvanud paarikümne miljoni võrra, umbes 47 miljonile, bensiinihinnad peaaegu kahekordistunud ja riigivõlg oli nelja aastaga kasvanud 10 triljonilt 16 triljonini.
Image by worradmu / FreeDigitalPhotos.net

 

Meedial, nii trüki kui ka Interneti ja televisooni omal, oli kindel mõju valimiste tulemustele. Nelja aasta eest tehtud uurimuse kohaselt 143-st ajakirjanikust 125 toetasid ja annetasid demokraatidele ja ainult 18 toetasid respublikaane. Nii, kuidas üldine meedia viimastel valimistel valimiskampaaniat kajastas, pole põhjust arvata, et see vahekord palju muutunud oleks. Respublikaanide kandidaat Romney ei osutunud küllalt tugevaks kandidaadiks. Obama valimiskampaania, mis õhutas viha rikaste vastu, nõudes rikastelt kodanikelt suuremat panust, oli edukas. Ameerikas on kodanike arv, kes mingil määral valitsuse poolt mingit toetust saavad, jõudmas 50% piirile. Selles olukorras on raske neil kandidaatidel, kes valitsuse poolt jagatavate hüvituste vähendamist nõuavad, väga raske valijate poolehoidu leida.

Ameerika riigivõlg, mis ületab 16 triljonit dollarit, ei näi president Obamat enam häirivat. 2008. aasta valimiskampaanias mainis ta küll, et see ei ole aus, et suure riigivõla kaudu varastatakse raha järgnevatelt põlvedelt. On kolm moodust, kuidas riigivõlga vähendada. Kas suurendada sissetulekuid suuremate tulumaksude näol või kärpida väljaminekuid või kolmanda võimalusena kasutada mõlemaid. President Obama eelistab tulumaksude tõstmist, eriti rikaste osas ega poolda suuremat väljaminekute kärpimist, mida aga respublikaanid nõuavad, kuna peamiseks põhjuseks, miks nad Esindajate Koja valimistel enamuse saavutasid, on, et nad lubasid valijatele, et pidurdavad riigi väljaminekuid ja püüavad eelarve tasakaalu viia. Tagajärjeks on patiseis, ühel pool president Obama ja senat, kus demokraatidel on enamus ja teisel pool Esindajate Koda, kus respublikaanidel on enamus. On ette näha, et 2013. aastal väljaminekud ületavad sissetulekuid umbes triljoni dollari võrra.

Selleks, et riigivõla piiri suurendada, on vaja Esindajate Koja heakskiitu. Asjatundjad ennustavad, et praeguse riigivõla piir ületatakse kunagi selle aasta veebruarikuu lõpul. Respublikaanid on piiri tõstmise vastu. Niipalju on siiani kokku lepitud, et otsus selles küsimuses on edasi lükatud maikuu peale. On esitatud arvamus, et president Obama võib mitmesuguste dekreetidega üksinda riigivõla piiri suurendada.

Tänu vasakpoolse meedia domineerimisele, ei pöörata riigivõla suurenemisest tekkivatele probleemidele küllalt tähelepanu. Hiina on üheks suuremaks Ameerika valitsuse võlatähtede ostjaks, kuid sääraseid investeerijaid ei ole küllalt, mistõttu võlga rahastatakse piltlikult öeldes Ameerika siseselt Keskpanga osalusel raha ühest taskust teise tõstmisega. See ei saa lõpmatuseni kesta, sest Ameerika dollar kaotab niimoodi oma praeguse väärtuse, ta ostujõud langeb, mis langetab kodanike elustandardit ja toob kaasa suuri pingeid Ameerika ühiskonnas.

Tarvo Toomes

Read more