Aga tänapäeval, seadmete küüsis, tehisuudiste ja lootes kurjuste vahel vahet teha ei osata tihti hinnata mineviku saavutusi, mis viisid positiivselt moodsasse ajastusse, olgugi et sellega kaasnevad uued sõltuvused.
Esimese mai märkimine on oluline mitmeti. Tähistatakse kevad-, mõnes riigis ka maipüha ja volbripäeva. Mõlemaga on seotud iidsed ja olulised head kombed. Ning ka töörahvapüha. N. Liidu ajaloolise pärandi tõttu on sel nimetusel halb maik man, aga ei tohiks olla. Just nagu võrdselt kõigile, mis oli ju kommunismi loosungeid, selline, mis oli pelk sõnakõlks peaks olema aastaringselt meie positiivse arengu suunaks.
Seda arvestades just naiste õigustega. Sel nädalal linastus Toronto Hot Docs festivalil dokfilm Islandi naisterahvastest, kes peaaegu poole sajandi eest, 24. oktoobril 1975.a võtsid päeva vabaks. 90 % neist ei keetnud, küpsetanud. Ei töötanud haiglates, pankades, vabrikutes. Ei õpetanud koolides, ei seisnud müügikassades.
Tõsisemalt aga – tolerantses riigis ehk Euroopa edumeelseimas, ilmusid ajalehtedes inetud karikatuurid, töökatkestajaid nähti kui karvaseid trolle, nii näotuid, nagu ühes alakirjas leidus, et keegi ei sooviks nendega paari minna.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
