Suits esitas olulist vajadust rahvale tsaariajastul, 1905. aastal, siis kui omariiklus oli vaid unelm. Tarvis oli keelt ja kultuuri kaitsta ning seda, tänu paljudele inimestele, sündmustele on meie rahvas, vabalt valitud valitsused tänaseni suutnud teha. Meie väikese rahva hulgast on võrsunud silmapaistvaid poliitikuid, kes on olnud rahvusvahelisel areenil ning ikka on selles osas lahkarvamusi. Kiidetakse ja laidetakse, see on osa sellest mustast mängust. Poliitikas on võimatu olla puhas idealist, peab ikka kompromissidega arvestama.
Üheks selliseks on peaminister Kaja Kallas, kes lahkub ametist, kuna Euroopa Ülemkogu esitas ta möödunud nädalal Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadiks. Kandidaat on vaid formaalsus, Kallas on kohale nimetatud.
Ühelt poolt tuleb tervitada nimetamist. Eestile suur au, tunnustus. Teisalt aga olla pettunud, kuna ta jätab päris kriitilisel ajal kodumaa valitsuse juhtimise maha. Küll õilsa eesmärgiga, tugev Euroopa tagab Eesti julgeolekupoliitikat. Ning pärast Venemaa agressioonisõja alustamist Ukrainaga on Kallas kinnitanud päris võimsalt, et ta kuulub välispoliitikasse. Euroopasse. Ning seal suudab ta rohkem väikese riigi huvides saavutada kui kemplevas patiseisus Riigikogus. Jäägu ta eestlaseks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.