Mitmed lugejad, kes on külastanud Seedrioru laste suvekodu Guelphi lähedal, tunnevad ka kindlasti tänase väikese ajaloolise küla ära, nimelt on see Elora. Elora asub põhja pool Guelphi, peaaegu kohe Highway 6 ääres ja on üks kõige paremini säilinud vana asustus Ontario provintsis. Aastaringselt on seal tavaliselt asju juhtumas, nagu välislavastused, tuurid parkides ja ka Halloween’i ajal huvitavad kujud ja dekoratsioonid, mida üks kohalik asutus valmistab ja mis on paigutatud küla erinevate hoonete ehteks. Aga peamine vaatamisväärsus on ikkagi Elora Gorge ehk meie keeles ,,kuru,“ millest voolab läbi Grand River ja mis on igivana ning kus julgemad saavad ka soojematel kuudel ennast jões jahutada.
Jõeäärne piirkond oli juba pikalt olnud Attiwandaronki ehk Neutral Nation’i pärismaalaste kodu, aga esimesed Euroopa päritolu rändajad tulid piirkonda 17. sajandi keskpaigas, need olid roomakatoliku-misjonärid, kes proovisid pärismaalasi muuta ümber kristlasteks. Aga neil see ei õnnestunud ja peaaegu kakssada aastat hiljem tulid endale kodu rajama sinnasamasse Euroopast asunikud, esimene oli Roswell Matthews, kes ka endale maja ehitas aasta pärast seal olemist. 1832. aastal valis Šoti päritolu sõjaväe kapten William Gilkison endale kuruäärse piirkonna uue asula asupaigaks ja pani sellele nimeks Elora enda venna laeva järgi, millel ta oli teeninud Indias. Järgmiseks aastaks olid valmis juba saeveski, mis on siiani ilusas korras ja tegutseb, hiljuti renoveerituna, hotellina ja pood, aga kahjuks suri kapten samal aastal ega näinud kunagi, kuidas oma külas päris elu toimuma hakkab. 19. sajandi keskpaigaks oli külas sada elanikku ja kaks kirikut, kolm veskit, pubi ja postkontor.
1850ndatel ja 60ndatel oli Elora tegev ja tähtis põllumajanduse keskpunkt, suuremas osas olid tööstused ja ärid peatänava Metcalfe Streeti ääres. Kohaliku ajalehe toimetaja ja ettevõtja Charles Clarke ehitas 1861. aastal ilusa, ajakohase punasest telliskivist hoone lehe tegutsemiste jaoks ja nii hakkaski tõeline ärielu ja tegevus sel tänaval õitsema. Varsti avas ta ka toidupoe, juurde tulid kaks viinatehast, vaibatehas, kaks mööblitehast ja nahatööstus; elanikke oli 1,500. 1866. aastal avastas kohalik pagar Maurice Halley, et tal läheks äri ka paremini, kui ta liigutaks oma poe peatänava äärde ja nii avas ta uue koha seal samal aastal. Halley pagaritööstuse maja sai nii kuulsaks, et läbi aastakümnete omasid mitmed pagarid sedasama maja ja töötasid sealt. Tänapäeval on tänav ikkagi täitsa elu täis ja mõlemal poolel leidub antiikäridest lillepoodideni, milles saab kolada.
Järgmisel korral, kui olete Seedrioru piirkonnas, tehke väike kõrvalekalle Elorasse ja avastage kohalikku ajalugu ning Elora kuru!
