Kaitseväe juhatajana kuulus kindral Einselni uuenduste hulka ka kaitseväe kaplaniteenistuse taastamine. Selle vajaduse peale oli juba 1993. a mõelnud tollane kaitseminister Hain Rebas, kuid tema lahkumisega ministri ametikohalt jäi asi soiku. Eelnevatest kogemustest teadis Einseln kaplaniteenistuse vajadustest, eriti lahinguolukorras. Jaanuaris 1995 võeti kindral Einselni käskkirjaga ametisse Kanada reservkaplan kapten Tõnis Nõmmik. Sama aasta 5. juulil määras kaitseväe juhataja peakaplaniks USA õhuväe reservkaplan kolonel Michael Gustav Viise, seda kuupäeva tähistakse kui taastatud kaplaniteenistuse aastapäeva. Veidi hiljem kiitis kindralleitnant Einseln heaks peakaplani esitatud kaplanite väljaõppe kavad. Kindral Einseln osales peakaplan Viise ametisse pühitsemisel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 30. novembril 1995. Sama aasta lõpuks oli kaitsejõududes ametis kaks kaplanit ja oli ka kaks reservkaplanit. Varsti lisandus uusi kaplaneid tegevteenistuses, reservis ja Kaitseliidus ning siit said alguse ka piirivalve ja politsei kaplaniteenistused. Vähemalt osaliselt on kindral Einselni teene see, et Eesti kaplaniteenistused on oikumeenilised: kaitseväes teenivad kaplanitena baptisti, luteriusu, metodisti, nelipühi ja õigeusu kirikute vaimulikud. Meie kaplanid on teeninud eesti sõjamehi nii kodumaal kui rahuvalveoperatsioonidel mitmel mandril. Kaitsejõud on nüüdseks kaplaniteenistused omaks võtnud.
Puhka rahus! Sinu teod käivad sinu järel!
Tõnis Nõmmik, dr. theol.
kolonel
Eesti kaitseväe peakaplan 1998-2006.