Kui majandus areneb ja kasvab, siis valitsus peab laekunud tulumaksudest teatud summad kõrvale panema, et neid summasid siis, kui majandus tõmbab kokku ehk kahaneb, majandusse investeerida peamiselt avalike ühiskondlike projektide, nagu maanteede, sadamate, kanalisatsiooni jne. ehitamise finantseerimiseks. Kahjuks poliitilise surve tõttu pole valitsused enamikel juhtudel suutnud headel aastatel säärast fondi luua. Selle asemel rahastatakse neid projekte laenudega, mis mõjub majandusele koormavalt.
Hayek väitis, et majandusel tuleb lasta areneda nii vabalt kui võimalik ja seda arengut soodustada. Valitsuse sekkumine majandusesse peab olema minimaalne. Sel moel majandus kasvab kõige kiiremini. Selle kaudu laekub valitsustele rohkem tulumakse, mida valitsus saab ühiskonna organiseerimiseks ja riskigruppide eest hoolitsemiseks kasutada.
Nii Keynesi kui ka Hayekit vääristati Nobeli auhinnaga majandusteaduses.
Üheks majandusteaduse põhiliseks seaduseks on, et kui ühte produkti on palju, kui pakkumine ületab nõudmise, siis selle produkti hind langeb. Kui olukord on vastupidine, siis produkti hind tõuseb. Kui näiteks vilja kasvab heal aastal rohkem, kui selle järele nõudmist on, siis vilja hind langeb ja vastupidi.
Sama kehtib ka raha kohta. Kui raha on rohkem, kui produktide ja teenuste ostmiseks ja säästmiseks vaja on, siis raha väärtus ehk ostujõud langeb. Seda nimetatakse inflatsiooniks.
Need, kes on jälginud Ameerika majandust, teavad, et Ameerika Keskpank, Federal Reserve, on juba päris kaua igas kuus trükkinud suurel hulgal Ameerika dollareid, rohkem, kui neid produktide, teenuste ja säästmise kasvu jaoks vaja on. Sellega tekib loogiline küsimus, miks Ameerikas inflatsioon nii madal on, kui nii suurel hulgal raha juurde trükitakse?
Üheks vastuseks on, et Ameerika dollaril on rahvusvaheline roll. Ameerika dollaril on senini olnud rahvusvaheline usaldus. Paljud riigid üle maailma on osa oma varadest paigutanud Ameerika dollaritesse, sest nad teavad, et Ameerika dollaritega võib osta maailmaturul ükskõik milliseid produkte ja teenuseid.
Mis juhtub aga siis, kui see usaldus mingil põhjusel kaob? See, et Ameerika riigivõlg ületab 17 triljonit dollarit ja Ameerika valitsus Washingtonis ei ole samme astunud selle kasvu peatamiseks, on üheks usaldust vähendavaks teguriks. Samuti on mitmetel Ameerika osariikidel suured võlad.
Kui usaldus kaob, siis Ameerika dollari väärtus langeb ja selle omanikud kaotavad tublisti raha. Mõned ennustavad isegi suurt majanduskriisi maailmas, sest põhilised kaubad, nagu nafta ja mitmed loodusvarad, on hinnatud Ameerika dollarites. Enda kaitseks võib Ameerika valitsus rakendada seaduse, mis ei luba oma kodanikel dollareid teistesse vääringutesse vahetada.
Puna-Hiina valitsus on hakanud Ameerika dollarite osa oma varades vähendama ja asendama seda oma vääringu, jüääni, ja kullaga. Kavas olevat mitme tuhande tonni kulla ost.
Tõenäolikult on teisigi valitsusi, kes Hiina eeskujule järgnevad. Selle tagajärjel võib kulla hind mitmekordistuda. Ajalooliselt on hõbeda hinnad liikunud koos kulla hinnaga. Kuld ja hõbe on olnud segastel aegadel paljudele ostujõu säilitamise vahendiks.
Nagu ülal mainitud, majandusteadus ei ole täppisteadus. Avalikus arvamises valitsevad mitmesugused teooriad ja ennustused.
Tarvo Toomes
