See džinn on sõjavaim, mis pääses valla laupäeval ootamatu kaugrünnakuga Iraanile, mille käigus kahe riigi lennuväed tapsid Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khameini. On alanud Iraani-vastane sõda, mis, kuigi oli ette ennustatud, algas üllatusega, selleks, et kindla luureinformatsiooni põhjal surmata mees, kes oma pika võimuloleku ajal õõnestas Lähis-Idas jubagi kõikuvat tasakaalu oma seisukohaga, et ta pole ei rahu ega sõja poolt. Juba teine riigijuht, keda president Donald Trump on ametist eemaldanud.
Demokraatlikult häälestatud iraanlased on kaua nõudnud režiimimuutust. Kuna Iraani autokraatlik, äärmuslikule usudogmale ehitatud, inimõiguste vastane valitsus on üks rangemaid – ja rängemaid – režiime maailmas. Jaanuaris suruti veriselt maha valitsusvastaseid proteste. Need sündisid vastuseisust poliitilistele ja sotsiaalsetele reeglitele, mis ei luba inimesel olla vaba. Rolli on mänginud ka üha süvenevad majandusprobleemid, paljuski tänu Trumpi tariifisõjale.
Kaua on rakendatud psühholoogilist sõda nende vastu, kes kas avalikult nõuavad vabadusi, mis mujal maailmas on vähemalt seaduslikult tagatud, isegi kui mitte alati praktiliselt. Kaalugem selles kontekstis USA immigratsiooniagentide hiljutisi käike osariikides nagu Kalifornia ja Minnesota, kus vahele on jäänud, surma saanud mitte tagaotsitavad, aga riigi kodanikud. Ja kaalugem samuti seda, et iraanlased, kes on põgenenud islamivalitsuse karmi korra eest vabadusse, on saanud avalikult ja vastulöökideta koguneda ja protesteerida sõja vastu. Kuna nende sugulased ja sõbrad on need, kes pommirünnakutes langevad. Kuid ÜRO, mille harta vastaselt algas uus agressioonisõda, on hambutu tiiger. Miks muidu juleti kaugrünnakut käivitada?
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
