Subscribe Menu

Jõekääru jõe käärud

Jõgi voolab. Tal (temal) on flow. Vesi voolab. Sõna VESI teavad kõik Jõekääru laagri kasvandikud, kui temperatuur on 34 kraadi. Vee/pudel ja müts on sinu suured sõbrad. Kas SUURemad sõbrad kui kasvataja ja päikese/kreem? Võimalik. Iga sõber ja ABIline on siin natuke ÄÄRMUSlikus (extreme), METSikus (wild) läänes KULDA VÄÄRT. Igal inimesel, suurel ja väikesel on oma roll ja neid rolle on palju. Me kõik õpime midagi uut iga päev. Iseendast ja teistest.

Käisin Jõekääru jõekäärusid ehk jõekääre üle lugemas. Et tõestada lastele, et need olemas on ja koha nimi on AUS. Leidsin vähemalt kolm. JõeKÄÄR on nagu kurv, koht, kus jõgi teeb KÄÄNAKu. Siin kaob see paremale ja kulgeb ripp-silla alt läbi. Üks laagri vilistlane tunnistas, et arvas, et nimi tähendab river wagon, aga siis oleks kirja/pilt ,,Jõe/käru“ ühe Ä-ga. Jõekäärul on ka kärusid, enamasti AIAkärud (wheelbarrows), aga ka traktori taga on tihti järel/käru. Foto: Riina Kindlam

Suve/kodu elu ei ole alati MEE/LAKKUMINE (kerge). Ega moosi söömine. Vähemalt mitte kogu aeg. Ei ole pidu ega spaa, kuigi meil on türkiis-sinine bassein ja võrratu saun ning sauna/mees. Siin võib vahel olla natuke raske ja ebamugav. Loodus pakub välja/kutseid (challenges). Alati on nii olnud.

Üks laps küsis: „Miks meie tarede juures ei ole puid nagu kunsti/tare ümber?“ Väga hea küsimus. Jõekääru tarede ümbrus on alati natukene olnud nagu KÕRB (desert) või planeet Marss. Kliima soojeneb. Kas ILM muutub? Kas tared muutuvad? Vastused: JAA ja JAA.

Taredesse paigaldati möödunud aastal õhu/JAHUTAjad ehk õhu/konditsioneerid (AC, „ei sii“, ÕK?… eesti keelele ei ole tegelikult omased sellised esitähe lühendid, akronüümid.) JAHUTAJAtest („coolers“) pole muidugi mingit kasu, kui VOOLu (elektrit) pole. Ka seda oleme esimesel nädalal kogenud. Et tuled ei põle ja vee/pump ei tööta. Kanada Päeva pärast/lõunal käis nimelt Udorast läbi torm. Mitte äikese/torm, aga väga, väga kõva TUULega torm. Vari/katused lendasid, lipu/nöörid katkesid ja naha/töö maja peale langes puu. Isegi kaks. Aga need ei jätnud isegi kõige väiksematki MÕLKi (dent). Hästi ehitatud!

MAA/KERA statistika

Kokku on siin kuumal maal esimesel, eesti keele nädalal 64 last. Nende seas on kuus paari kaksikuid. Just nimelt. See on suvekodu rekord. Kõige LEVINUMad (most popular) ees/nimed esimesel nädalal on Lukas / Luukas, Kalev ja Kaili. Igat on kolm.

Neli kasvatajat on reisinud siia Eestist ja täna tuleb veel kaks juurde ehk kokku on neid siis kuus. On ka USAst noori, nende seas ka tublisid kasvatajaid, aga kõiki neid tutvustame täpsemalt järgmise nädala lehes. Ja muidugi hästi paljud kasvatajaid on Toronto eesti noored. Ka laagri juhid on omad: Lief Kolga on teist aastat juhataja ja abi/juhataja rollis on esma/kordselt pikkade kasvataja KOGEMUStega Emma Nipernado.

Laagri juhid Lief Kolga ja Emma Nipernado. Foto: Riina Kindlam
Laagri juhid Lief Kolga ja Emma Nipernado. Foto: Riina Kindlam

KOGEMUS (experience) ja HARJUMUS (habit) on olulised sõnad ja mõisted (concepts). Kuidas / millises keeles oled HARJUNUD (used to) oma sõpradega rääkima? (Enne mõtle, siis ütle.) Mis/moodi anda lastele teist/moodi KOGEMUSt, et nad PUUTUksid KOKKU millegi (will be exposed to something) teist/sugusega, mis paneb mõtlema, teeb silmad SUUReks ja paneb kõrvad KIKKI? Seda siin kõik koos TIMMitakse (to tune).

„Kas sa oled Eestist?“ küsis üks kasvandik kunsti/õpetajalt. „Kas Tallinnast?“ Ta hääles oli kosta imestuse VÄRINat (a quiver of astonishment). Õpetajal oli sellel päeval seljas laulu/peo t-särk, mida laps ära tundis. Väike imestus ja veidi suurem lugu/pidamine (respekt) ei jookse kunagi mööda külgi maha, nagu seda teeb higi.

Tunde juhendavad kasvatajad ja mõned lisa „linna/väed“ – emad ja kõrg/kooli/ealised vilistlased. Kogu küla (või valda) tasub kokku ajada, et asjad SUJUksid (jälle see flow state, voolu/seis).

Tunnid ja minutid

…jooksevad. Lapsed jooksevad TUNDidesse, kus higi jookseb nirinal mööda keha. Tunde juhendavad kasvatajad ja mõned lisa „linna/väed“ – emad ja kõrg/kooli/ealised vilistlased. Kogu küla (või valda) tasub kokku ajada, et asjad SUJUksid (jälle see flow state, voolu/seis).

Sport (Kevin Vilbiks Eestist), ujumine (Jaak Hemingway ja Kati Türk), rahva/tants (Siiri Ensmann USAst), kunst (Maarika Merirand ja Külli Tamm), naha/töö (Maarika Neges), laulmine (vahelduvad juhid) ja eesti keel. Keelt algajatele õpetavad Tuuli Leivat ja Mikk Pajo koos Ariana Puusti ja Sander Matsooga. Edasijõudnuid õpetan mina. Igal nädalal on ka alati ranna/päev. „Jooksen randa, Simcoe järve randa, et saada pruuniks, teiseks juuliks.“ Kahvatuid (without a bit of sun-touched skin) siin tõesti ei tundu olevat.

Lapsed loevad eesti keele tunnis USINasti aja/lehte ,,Posti/mees“, mis talve jooksul Eestis kogutud ja Kanadasse rännanud. Kuulasime ka interneti kaudu ERRi lihtsaid uudiseid ja ilma/teadet (the weather report) ning Viker/raadiot. Noored nüüd teavad oma vanematele öelda, mida arvutis või ,,telos“ (nuti/telefonis) käima panna, et olla keele sees. Foto: Riina Kindlam

Kausi/päev ja krõbina/jaam

JAAMasid on ka Jõekäärul uskumatult palju, kuigi siin ei peatu RONG. Buss peatus – isegi kaks oranži bussi, aga jaamad on meil söögi/aegadel köögi/personali poolt. Igal söögi/korral tutvustab eesti keele (esimese) nädala pea/kokk Silvi Jaason Kolga eesti keeles meile menüüd. Tegelikult pakuvad lapsed seda ise ette lugeda. On olnud SMUUTI/jaam (marja/jook „smoothie“, eesti keeles ka mahedik), MÜSLI/jaam (granola), krõbinate/jaam (cereal).

Kausi/päeval olid kõik road (ainsus ROOG, meal, coarse) kaussides. Vanad tuttavad puder ja supp ja ka moodsad KIHILISED (layered) segud. Üle/üldse on siin toit vapustavalt (hullult) hea. Ja tervislik! Aga kuna on nii maitsev, siis keegi ei nurise (complain), et TERVISlik (healthy). Nutikas pere/rahvas seal suletud uste taga… Alles nädala lõppedes ilmusid esimesed saiakesed ja jää/pulgad (freezie’d), muidu ujume puu/vilja/meres.

Mõned Eestist tulnud kasvatajad proovisid freezie’sid eile esimest korda. Hindeks sai see vahe/pala (snäkk) 2 palli viiest. Kui niiske õhk tundub nagu 36 kraadi, siis iga jää/pulk, üks/kõik mis värvi, on teretulnud. Elu on lill! Elame veel, elame vees, voolame koos.

Read more