Viimane vastutab programmi eest ja Priit hoiab silma peal, et kõik jookseks sujuvalt, “tassib vett ning riisub liiva”, nagu ta ise telefoni teel kirjeldas. Vesi on sportlaste karastuseks ning liiv teatud võrkpalliväljakuil. Abijuhataja rollis on ka pea kogu juulikuu kohapeal abiks olnud Katrin Kütti Otsa.
Jõekääru suvekodu lipp langetati eelnevalt laupäeva, 3. augusti hommikul. Neli nädalat tegevust oli seljataga: esimene oli puht eestikeelne nädal, teine spordinädal, kolmas kunstinädal ja siis lõpunädal. Esimesest kahest nädalast on varem lehes juttu olnud, kolmandal nädalal oli kohal ca 35 kasvandikku ja kuna oli kunstinädal, oli Timmase kunstitare juhendajatel Andres Mustal ja Saskia Järvel (Eestist) ning nahatöökoja ja vöökudumise juhendajal Jaan Veenperel USAst käed-jalad tööd täis. Juhataja Priit kiitis nende pühendumust ja vastupidavust. Mõistagi puhatakse peenest, keskendumist nõudvast loovtööst liikumise, antud nädalal just tantsimise läbi. Noored vajasid õhtuti enda väljaelamist ja seega korraldati (rekordiliselt?) kolm tantsuõhtut, millest üks oli maskeraad, kus astuti välja oma meisterdatud maskidega.
Kolmandal nädalal külastati ka sõsar-suvekodu Seedrioru, kus oli parajasti toimumas ellujäämise- ehk viikingitenädal. Võõrustajad olid suurepäraselt ette valmistatud: noored parvetasid, pidasid maha igat masti lahinguid ning lõpuks astusid veel nii võrkpalliplatsile kui tantsupõrandale koos.
Viimasel nädalal oli kohal 42 kasvandikku, nende seas ka omajagu noori, kes pidid jääma suvekodusse vaid esimeseks kaheks nädalaks, kuid lõpuks tahtsid jääda päris lõpuni; mõned isegi edasi võrkpallilaagrisse! Lõpunädal möödus suuresti enda tõestamise tähe all, seda just suurte poiste ja tüdrukute seas, kes kandideerisid Jõekääru printsiks ja printsessiks, aga ka nende seas, kes sellele kaasa elasid. 13st suurest tüdrukust kandideerisid printsessiks lausa 11, 9 suure poisi seast pürgis printsitroonile 6. Juhataja Priit organiseeris suurtele erinevaid proovilepanekuid, mille kaudu ilmnesid eeskujulikkus, visadus, meeskonnatöö valmidus ja muuseas ka küpsus saada tulevikus kasvatajaks. Ühel päeval anti lausa võim suurte tarede noorte kätte: nad panid ise paika päevakava ja pidasid korda. Kasvatajad olid mõistagi lähedal ja pidasid silma peal, kuid kõik sujus õnnestunult. Tõenäoliselt oli selles tublist kambast raske valida võitjaid.
Printsessiks kroonitud Miila Tuju ütles oma tänukınes, et ta polnud absoluutselt arvestanud võiduga; prints Paul Tael jälle kutsus ette ja tänas oma eeskujusid: möödunud aasta juhatajat Mihkel Küttit, vetelpäästjat Ülo Prosti ja kasvatajat Markus Trallat. Kirjeldamatu rõõm oli näha Pauli siirast entusiasmi ja südamlikkust; soojust Jõekääru ja tema personali vastu. Suvekodu kogemus olevat tema elu täielikult muutnud. Kindel on üks, et laagrid ei jäta ühtegi noort külmaks. Ootame kuulda Kalevi võrkpallilaagri noorte elamustest.
Riina Kindlam
