Kõige paremaks saunavihaks on meil peetud kaseokstest tehtud vihta. Ja selle tegemiseks sobib kõige paremini arukask, sest selle lehed on tugevamad kui sookasel ega tule kergesti ära. Viha tegemiseks tuleb oksi hoolikalt valida. Need peavad olema lehtederikkamad ja parajalt painduvad, siis saame valmistada koheva, pehme ja rohke õhusisaldusega kaseviha. Tuleb vaadata sedagi, et lehed oleks ikka terved ja rohelised, mitte putukatest söödud. Ühele vihale kulub umbes 25 lehtset oksakest ning viha pikkuseks võib olla 40-50 cm. Vihaoksi tuleb nii võtta, et me kaskedele liiga ei teeks.
Vihad kuivatatakse nagu ravimtaimedki päikesevarjus varikatuse all liikuva õhuga kohas. Veel parem, kui see ruum on pime, siis jäävad nad kuivamisel hästi roheliseks.”
Läinud aastal on ilmunud raamat: Vihaga, kuid vihata! Eesti rahva esimene sauna-aabits, Rein Sikk, Tammerraamat, 2015, mille esimese osaga saab tutvuda internetis siit!
Kui teid huvitavad vihad, suitsu- ja muud saunad, puithooned ja teisedki eesti kojad, siis võtke jalad selga ja tõtake Kotkajärve Metsaülikooli 13.-20. augustil.
Riina Kindlam