Kavalad kasvatajad plaanisid palju võistlusi. Üks toimus kohe esimese laagripäeva õhtusöögi ajal. Mängu ajal ei tohtinud ükski kandidaat rääkida. Iga kord, kui üks kandidaatidest tegi natuke häält, kaotas ta ühe asja laualt. Esimene kord kaotasid nad kahvli, siis noa, siis pingi ja nii edasi. Lõpuks pidid kandidaadid vaikides põrandal oma toitu sööma! Aga oli ka jubedamaid võistlusi. Kandidaadid istusid õue laua taha. Laual oli puder, sinep, vahtrasiirup, hommikuhelbed, juurviljad, salatilehted jne. Kandidaadid pidid segama kokku kõige jubedama maitsega smuuti, mille nad ühele teisele konkurendile andma pidid. Nali seisnes selles, et tegelikult pidi igaüks lõpuks hoopis enda smuuti ära jooma. Üks võistlustest toimus öösel. Suured aeti kell üks magusast unest üles ja toodi söögisaali. Neile anti ühe lause pikkune mõrvamüsteerium, mille nad pidid oma uniste peadega lahendama.
Lisaks erinevatele võistlustele pidid kandidaadid harjutama lõpuballiks. Balli alguses on kandidaatide voor, milles nad oma rahvatantsuoskusi näidata saavad, improvisatsioonioskusi proovile panevad, kasvatajaid imiteerivad ja oma talendiga esinevad. Suured võtsid ka etiketitunde, kus õpetati lauakombeid, viisakust ja harjutati pidulikuks õhtusöögiks.
Aeg lendas kiiresti ja neljapäeva õhtu jõudis kätte! MC-d Helle ja Morgan juhtisid õhtut ja tutvustasid kandidaate. Alustati Tuljaku tantsimisega. Kõik olid tantsu väga hästi selgeks õppinud ja tantsu lõpus oli näha tüdrukute võidukaid nägusid, kui poisid nad kõrgele õhku tõstsid. Huvitav oli improvisatsioonivoor. Kasutada oli nahast viikingimüts, raudkolakas ja kolmnurkne plastikasjake. Kandidaat pidi seoses nende asjadega huvitava loo välja mõtlema ja seda Jõekääruga siduma. Kõik laagrilised said teada, kuidas viikingimütsiga uusi kasvatajaid valitakse, raudkolakas Jõekääru laagri lõi või kuidas roheline asjake on tegelikult keeruline masin, mis aitab kasvatajatel valida, kes väärib sel õhtul Tublima eesti keele rääkija märki. Siis pidid kandidaadid ükshaaval saali astuma, keerutama ratast, millel reas kõikide kasvatajate nimed ning seda kasvatajat imiteerima. Selles voorus sai palju nalja. Lõbus oli nii kasvatajatel kui kasvandikel. Järgnes oma talentide näitamine. Publik sai kuulda ilusat klaverimängu, vaadata võimlemist, kuulata eestikeelset räppi, nautida komöödia-etteastet ja kaasa elada ägedale tantsule. Kõige lõpus oli imeline catwalk, kus kandidaadid paaridena mööda saali patseerisid. Kohtunikud (üks kohtunik oli valitud igast tarest ja ka juhatusest) läksid otsust tegema. Pärast piinarikast ootamist kuulutati välja Jõekääru 2015 prints ja printsess – Selena ja Hunter. Muusika muutus romantiliseks, prints ja printsess tantsisid koos esimese tantsu. Varsti muutus muusika ägedaks ja lapsed tantsisid nii kaua kuni päike tõusis.
Aga lõpuballiga nädal ei lõppenud. Lapsed, kasvatajad, juhatus ja külalised said reede õhtul kokku pidulikuks õhtusöögiks. Juhatajad Kersti Li ja Andres astusid saali ette ja kõnelesid oma laagri muljetest. Ütlesime tänud ka Mihkel Salusoole, meie vöökudumise õpetajale, kes leiutas ainulaadse vöökudumise meetodi. Järgmisel aastal ta Jõekääru laagrisse tulla ei plaani. Saime koos nautida maitsvat toitu, mida oli valmistanud Paul Lillakas oma meeskonnaga.
Laupäeval tulid külla kaks eesti muusikagruppi nimega “Trumm-It” (Percussive Society) ja “Võlukeeled”. Õhtul andsid nad Jõekääru peamajas lastele ja teistele huvilistele võimsa kontserdi. Trummitüdrukud avasid kontserdiõhtu kõva mürtsu ja rütmis liikumisega. Järgnesid Võlukeeled. Andekate laste viiulimäng pani kõik kuulama ja isegi kaasa laulma. Mängiti eesti rahvaviise, klassikalisi palu, tuntud filmimuusikat ja pop-laule, millele innukalt kaasa lauldi. Kontserdiga pandi võimas lõpuakord tervele suvelaagrile. Pühapäeva hommikul toimus viimane lipurivi, kus tänati kõiki kasvatajaid, laagripersonali ja juhatust. Anti auhinnad tublimatele püssilaskjatele, kõige toredama lapse tiitli pälvis Markus, kõige püüdlikumaks eesti keele rääkijaks tunnistati Maiki.
Kui pühapäeval koju pöördusime jäi Jõekääru ootama võrkpallihuvilisi lapsi, et uus nädal pallimängu harjutades mööda saata.
Jõekääru suvekodu on selleks aastaks läbi. Oli huvitav aeg, mida jäävad meenutama uued sõbrad ja eredad mälestused laagriseiklustest. Järgmisel suvel uue hooga ja juba uute lugudega. Jõekääru ootab!
Emilie Tamtik
Väikeste tüdrukute abikasvataja
VIDEO – Taavi Tamtik (2015)
FOTOGALERII – Nädal 4 – Fotod: Jõekääru (2015)
FOTOGALERII – Lõpupäev – Fotod: Taavi Tamtik (2015)
