Kui arvestada, et sisemajanduse kogutoodang (SKT) võib tuleval aastal olla suurusjärgus 25–26 miljardit eurot, siis on Ratase lähenemine oluline. Kuna see võib tähendada, et Eesti majandus kasvab tublisti üle oma potentsiaali.
Kuid positiivsemalt. Ametist lahkuv tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) leidis, et värske eelarvestrateegia panustab õiglasemasse, targemasse ja turvalisemasse ühiskonda. Kuidas, ta ei täpsustanud, sest ainuüksi majanduslik investeering ei saa ju tagada sellist unelmat.
Ent utoopilised soovid on tihti poliitikas esitatud kui saavutatavad. Kaalugem, et Kaja Kallas, keda Reformierakond valis erakonna esimehe ametikohale laupäeval, rõhutas siis oravate valimisstrateegia kolme sammast: patriotismi, vabadust ja hoolivust. Mitte ainult ei ole arv kolm sama kui valitsusliidu eelarvestrateegias, aga ainult poliitik võib nii julgelt ütelda. Kuna tavaline inimene teab, et lootusi ei saa nii naljalt realiseerida ega tagada selliste uljate lausetega.
Kaalugem ka, mida omaaegne IRLi juhtliige, praegune Vabaerakonna esimees Andres Herkel oma võrgupäevikus kirjutas. Eelarvestrateegia „suunda tuleb kahtlemata tervitada, sest majanduse kasvufaasis on vaja säästa.“ Majanduskonservatiivi pilk jääb esmajoones avaliku sektori ja eriti ministeeriumide valitsemiskuludele. Kui neid ei kärbita, siis „jääb ülejäägiga eelarve pigem unistuseks.“
Majanduslikud prognoosid on mitmeti pea et hasartmängud. Mõnda asja, näiteks viimast masu, võis ette aimata. Kuid kuna USA riigimehed ei astunud samme peatamaks riskantsete laenude andmist, pankurite ahnust seaduste kaudu piirata, siis USAs toimunu mõjutas kogu maailma.
Hetkeseisus ei ole vist Eesti sisemajandustegevuses sama karta. Loodetavasti julged sõnad mängivad välja siis, kui lõpparve on kindlaks määratud, sendid üle loetud.
Tõnu Naelapea, Toronto
