Subscribe Menu

Juhtkiri – Hiina majanduspildis

Suurjõuks küüniv Hiina on vaieldamatult võtmeosa maailma majanduspildist. Selle nädala uudis, et Peking on otsustanud USAd karistada trumplike tariifidega, peamiselt agraartoodetele, $3 miljardi võrra, ei üllatanud. Sest kommunistlik riik on omaks võtnud kõik kapitalismi pahed lootuses rahvusvahelist mõju suurendada. Kaalugem vaid seda, et Hiina ladvik, nagu Venemaal, on ülirikas, tänu kleptokraatiale. Toronto kondoehitusbuumi saab nende (ja Pärsia, elik Iraani, Vene) rahadega seletada. Oma riik pole turvaline, asetatakse investeeringuna rahad demokraatlikule maale, kus pole kartust, et varandus kahaneks.
Või seda, et dollaripoed on täis Hiinas valmistatud kaupa. Mida nö higivabrikutes äärmiselt viletsates tingimustes toodavad Hiina vaesed, kelle elustandard aastal 2018 on tõepoolest kurb. Lääs aina ostab – kuna kapitalism on ehitatud hinnastruktuurile. Mis sest, et kvaliteet lonkab. Vähemalt ei pea maksma kauba eest sellised hindu, mida tasemel vabrikus, tasemel palgaga, pensionide, hüvistega ametiühinguteliikmed on valmistanud. Peking pole sellistest asjadest huvitatud. Või seda, et Hiinas valmistatakse luksuskaupade – ridikülide, käekellade jne – koopiaid, mis siis New Yorgi tänavatele jõuavad. Tavakodanik saab siis kahtlase Kate Spade käekoti või ersats Rolexi ajanäitajaga uhkustada. Originaalihind on hirmkallis, kunstlikult nii, aga see kuidagi ei õigusta ei võltskauba valmistamist ega siinset ostmist. Kuid ostetakse, süütundeta. Ja Hiina rikkurid rõõmustavad. Teatavasti läheb kaubamargipiraatlus maksma miljardeid igal aastal. Kuid on ka neid, kes arvavad, et Hiinaga tuleb, vaatamata totalitaarse, ikka terrori kaudu valitsetud poliitilisele süsteemile, suhteid arendada. Eesti üks...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more