Eestis pole need arvud veel tohutud, nagu näiteks Prantsusmaal ja Madalmaadel, Saksamaal. Ka Skandinaavia on paljudele põgenikele sihiks. Paraku kaasneb uustulnukatega ka kriminaalne tegevus, Rootis olevat näiteks Somaalia päritolu inimesi vanglates ebaproportsionaalselt palju. PPA pressikonverentsil Anvelti järgi seda faktiliselt ei nimetatud, küll aga rõhutas Helme, et Lääne-Euroopas on sisserännu tõttu „väga tõsised probleemid kriminogeenses kontekstis“.
Helme esitas Nigeeria ja India kogukondade kasvu, öeldes isegi, et just Indiast pärit sisserändajad on nagu rakett visanud üles. Põhilised immigratsiooni allikad on Helme sõnul õpiränne ja sellega kaasnev perekondade ühinemine. Et taas Torontoga võrdlust teha, sama olukord eksisteerib siin. Tihti aga perekonna vanemad inimesed, kas ema, isa või isegi vanavanem ei õpi kohalikku keelt selgeks. Pole ju tarvis, kui elad oma keelt rääkivate keskel. Küll aga tekitab see probleeme parameedikutel näiteks, kes peavad suhtlema kiirabi vajavatega, kes riigikeelt ei räägi.
Arvud on järgmised Anvelti järgi. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku (2018. a 1. jaanuari seisuga 435 ja 2019. a 1. jaanuari seisuga 600). India kodanikke elab Eestis 849 (2018. a 1. jaanuari seisuga 532 ja 2019. a 1. jaanuari seisuga 619). Väikese Eesti kohta siiski arvukas kasv, eriti kuna Eestis puudub Ameerika malli järgi nö sulamikatel.
Helme tundis muret, et mitmetes kogukondades elatakse isoleeritud elu, öeldes, et Lääne-Euroopa probleem „on otsapidi jõudnud ka meile“. Kuid rahvusvahelised kohustused ning inimlik vaade näeb, et neid inimesi tuleb toetada. Kiiresti muutuvas maailmas on Eestile integreerimisküsimus tulevikus paras pähkel.
Tõnu Naelapea, Toronto