Oli tõenäoline, et aastal 2016 Venemaa disinformatsioon suutis mõjutada rahvahääletust Hollandis, mis lükkas tagasi mittesiduva Ukraina—Euroopa Liidu lepingu. Hollandi parlament hiljem ei arvestanud rahvahääletusega ning kinnitas lepingu siiski.
Kui edukas on Venemaa olnud valimistel Euroopas? On uuritud valimisi 15 riigis, kus Venemaa on arvatavasti tõkestamisega osalenud. Kaks, Brexiti tulemused ja Tšehhi Vabariigi valimised 2017.a. langesid kokku Moskva soovidega. Seitse tulemust olid enamvähem Kremliga kooskõlas. Ülejäänud valimisi Austrias, Bulgaarias, rahvahääletusega mittearvestamist Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, ja parlamendi valimisi Hollandis ei saa Venemaa võitudeks nimetada.
„Võltsuudis“ — „fake news“ — ei ole enam peamine mõjutamise relv Venemaa arsenalis. Venemaa keskendub rohkem hüper-erinevustele erakondade vahelistes seisukohtades. Venemaa propaganda versioon võib sisaldada raasukest tõde, kuid moonutatud faktidega see saab tekitada radikaalselt vastandlikke poliitilisi konfrontatsioone. Itaalia valimistel kasutas Venemaa osavalt ära sotsiaalmeediat, et räigelt võimendada illegaalse immigratsiooni ohtu.
Arusaadavalt Ukraina on esmane riik Moskva mõjutamistegevuse rindejoonel. Kõik võitlusvahendid — mõrvamised, korruptsioon, intrenetis „trollimine“, küberrünnakud — on täisvõimuga kasutusel. Teistes riikides, nagu Prantsusmaal ja Saksamaal Moskva vahelesekkumine tugineb sõprusele ultra-parempoolsete parteidega ning nendele osutatud Kremli majanduslikule abile.
Vene propaganda võrgustik on tegutsenud Eestis alati. On ilmne, et viimastel aastatel selle tegevus on intensiivistunud. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste eel 2019.a. kasvab see veelgi.
Kas Eesti on sellest haavatav? Jah, kui meie ise ei taipa neid tundemärke ja oleme ükskõiksed. Oleme valvsad. Väldime erakondadevahelist hüper-polariseerimist.Tegutseme mõistlikult.
Laas Leivat, Toronto