Vabariigi välja kuulutamisel 24. veebruaril 1918. aastal lehvisid kõikjal sinimustvalged lipud, kuigi läks aega, 1922. aasta 27. juunini, enne kui Riigikogu võttis vastu Riigilipu seaduse, millega fikseeriti riigilipu värvid.
Lipupäevad kinnitavad sündmusi ning väärtusi. Tuleval nädalal on neid kaks. Esmaspäev, 30. jaanuar on esmakordselt lipupäev, Eesti kirjanduse päevana. Kuupäev on samuti meie suurkirjaniku A. H. Tammsaare sünnipäeva järgi. Tänavu märgitakse Tammsaare sünnist 145 aastat. Kirjandusel on oluline roll kultuuri ja keele hoidmisel ja säilitamisel. Riigikogu langetas päeva valikuga õige otsuse. Lipupäev ei ole ainult poliitiline, diplomaatiline.
Neljapäeval märgime Tartu rahu aastapäeva, see on samuti lipupäev. Kuigi Eesti lipu heiskamine lipupäeval pole seaduse järgi enam kohustuslik, varem oli see nii iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval, on täna iga kodanikul õigus nii teha, järgides lipu seaduse sätteid. Kodus ja võõrsil. Kuid sel aastal vaid Toronto rae ees. Eesti Maja lipumasti enam meie lippu heisata saa.
Lipp on püha osa meie rahvussümboolikast. Lipupäevad annavad meie trikoloorile au ja väärikust. Kuid tänapäeval on paljud unustanud, kuidas tuleb rahvuslippudega ümber käia. Paljud mäletavad, kui Vietnami sõja vastastel protestidel põletati USA rahvuslippu. Uskumatu mõnitamine. Kanadas on kahjuks tihti riigiasutuste ees mastis narmendav lipp. Sportlasted mässivad endid olümpiaadidel rahvusvärvidesse. Mis on samuti liiaks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
