Subscribe Menu

Juhtkiri – Kommetest ja kommentaaridest

Viimasel ajal on palju juttu olnud koolikiusamisest (bulling), mis on pahatahtlik hingeline või füüsiline vägivald mõne kaasõpilase suhtes. Selle tagajärjed on vahel vägagi traagilised. Paljud vanemad soovitavad oma lastel kiusajale samaga vastata, n-ö. silm silma ja hammas hamba vastu. Kahjuks pole sellest alati abi.

Hiljuti Londonis (Ontarios) avatud Kanada diplomaatilise etiketi kooli (Canadian School of Protocol &Etiquette) juhataja Wendy Mencel näeb lahendust hoopis muus.
Foto: Taavi Tamtik

Tema kogemuste põhjal tulevad siin appi sotsiaalsed oskused, etikett ja head kombed. Kui kiusataval pole hetkel võimalust kellegi poole pöörduda, soovitab ka Mencel ründajale vastu hakata, ent teistmoodi. Ta on märganud, et kui kiusajale otse silma vaadata ja öelda talle viisakalt, kuid kategooriliselt „ei”, vaatab see harilikult häbenedes maha ja jätab oma ohvri rahule.

Sellist sotsiaalset julgust, enesekindlust ja viisakust ei omandata ühe päevaga, vaid pikema aja jooksul. Tänapäeval ei väljendu head kombed ja etiketi järgimine selles, kuidas rüübata peenelt teed, kui sirgelt istuda söögilauas või kuidas kõrget külalist tervitada, vaid noore inimese varustamises sotsiaalsete oskuste, teadmiste ja võimetega, mis avavad talle tulevikus karjääri ja muid eneseteostuse võimalusi.

Kanada parlamendi büroo ajakirjanik John Robson arutles 15. septembril selle üle, kuidas poistest kasvatada tõelisi džentelmene. Robson leiab, et tänapäevases feministliku kallakuga poliitiliselt korrektses ühiskonnas on meeste roll ohtlikult taandumas, mis mõjub halvavalt poiste kasvatamisele ja käitumisele. Robsoni hinnangul on just isa eeskuju perekonnas nii poiste kui tüdrukute kasvatamisel ja lastele heade kommete õpetamisel määrav.

See kõik haakub käesoleva artikli pealkirja teise poolega – internetti paisatavate kommentaaride tulvaga, mis paiguti näivad kontrolli alt väljuvat. Pole kahtlust, neid kommentaare loetakse suurima huviga. Kommentaariumi näol on tegemist omamoodi sotsiaalse eksperimendiga, kus leidub ülesehitavaid ideid, huvitavaid fakte ja mõttevahetust, kuid pahatihti kahjuks ka vihakõnet. Anonüümsuse taha varjudes lubatakse endale kõike – öelda seda, mida n-ö. sülg suhu toob.

On hämmastav näha, kuidas mõni artikkel käivitab õelate ja laimavate kommentaaride müriaadi, mis keeb nagu kevadine Tuhala nõiakaev ja millel artikli endaga polegi mingit seost. Kommentaarides peegeldub inimeste intelligentsi ja sisemise kultuuri tase; ka julgus (või selle puudumine) esineda oma nime all või mitte.

Selle ala ekspert Urmo Soonvald kirjutab: „On tõsi, et hulk kommentaatoreid ei oska käituda. Nad on /…/ lihtsalt õelad, halvad ja harimatud inimesed.” Demokraatlikus ühiskonnas on inimesele tagatud võimalus ja õigus olla oma väljaütlemises anonüümne, kuid samas peab ta oma sõnade eest vastutama. Seesama vastutus algab aga n-ö lastetoast ehk kombeõpetusest, millega pannakse alus kontrollitud käitumisele ning sisemisele haritusele ja intelligentsile. Tõesti – kõik on siin ilmas seotud!

Elle Puusaag

Read more