Ent samas, demokraatilikus süsteemis on ka selle künnise, mis on viis protsenti, olemasolu ohuks. Kuna süsteem lubab ka veel väiksema künniseni jõudmisel, mis on kaks protsenti, erakonnale riigitoetust. Lubades äärmuslastele majandamist maksumaksja kulul.
Viimane sündis pühapäeval Eesti valimistel, kui kremlimeelne Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kogus 2,3 protsendise häältesaagi. Murettekitav, kuna ikka on Eestis, ja just Ida-Virumaal, Vene piiri kõrval kodanikke, kes usuvad Moskva propagandat.
Reformierakond võitis ülekaalukalt kõige rohkem kohti Riigikogus ning peaminster Kaja Kallas isiklikult kogus kõige enam hääli. Teisipäeval teatas Kallas, et on alustatud koalitsiooni-läbirääkimistega Eesti 200-ga ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga märkmisväärset edu saavutanud. Oravad (Reformierakond) said 37 mandaati, Eesti-200-le andis rahvas 14 kohta, SDE omakorda sai 9. Kokku annaks see koalitsioon 60 kohta 101-liikmelises Riigikogus.
Kallas eitas koostöövõimalusi tulise vastase EKRE ning ka Keskerakonnaga. Endine valitsuspartner Isamaa ei sobinud samuti ta visiooni. Kui arvestada, et neid kolme toetas neli igast kümnest eestlastest, pole võimalik uus koalitsioon sugugi nii kindel, kui alguses võiks arvata. Sai ju Kallas peaministriks, kui Jüri Ratase (Keskerakond) juhitud koalitsioon lagunes.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
