Kui on mingi tõsine haigus või vajalik operatsioon elutaseme ravimiseks, siis tuleb haiglasse minna. Ning nagu teada tänu demograafilisele realiteedile, et kodanikud vananevad, on Kanada haiglates kriis ning pandeemia aastad on rõhutanud just, kui vähe saavad poliitikud tagada panatseat, kõiki rahuldavat imeravi. Universaalrohtu ju ei ole, isegi kui on aastakümneid juhitud tähelepanu sellele, et siin riigis on kõigile tasuta arstiabi ja haiglad.
Kriisiolukord kestab. Rahvastiku suurenemine tänu vajalikule immigratsioonile on heaoluriiki kurnamas. Pelgalt raha tervishoiusüsteemi ei aita. Medtöötajad on üle koormatud nii erapraksistes kui haiglates. Viimased vananevad, või nagu tihti juhtub, on kas kaugel, või ei suuda uusi patsiente vastu võtta.
Sel nädalal teatas peaminister Justin Trudeau pärast provintside peaministritega tippkohtumist, et Ottawa suurendab oma majanduslikku panust $46,2 miljardi võrra, seda üle järgmise kümne aasta. Kanadal on kummaline maksusüsteem, igal valitsustasandil kogutakse raha, Ottawa peab sinna laekunud summadega otsustama, kes sealt raha saab. Canadian Health Transfer loodi aastate eest, et väiksemaid, vaesemaid provintse toetada. Tervishoid on just provintside hallata.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
