Linnade piiramine, hävitamine tähendas, et kannatasid, surid suurtes arvudes mittesõdalased. Ent tavaliselt, nagu Waterloos või varemgi, kohtusid armeed väljadel, langesid peamiselt need, keda kas palgati või värvati sunniviisil tapma teisi.
Möödunud sajandil, nagu Keegan nii täpselt kirjutas, oli tänu lennukite leiutamisele, ka õhulaevade rakendamisega, linnad oma süütute elanikega suuremas ohus kui kunagi varem. Tehnoloogia, nagu alul film, raadiod, siis televiisorid lubasid mujal olijaid jälgida seda kurjust. Kuidas just naised ja lapsed varjusid, nagu Teise maailmasõja ajal Londoni allmaaraudteejaamades.
Linnade pommitamine lennukitest ei saa ju kuidagi täpne olla – isegi kui on sihitud sõjamaterjali vabrikuid, tehaseid. Ikka kannatavad need, kel pole kusagile minna. Paastukuus on eesti rahval kaks hirmsat, valusat mälestuspäeva. 1944. aastal, 6. märtsil hävitasid punakotkad Narva linna. Kolm päeva hiljem oli Tallinn leekides.
Tallinna vanad puumajad põlesid nii, et tollal Tihemetsas, Pärnumaal asuvas metsakoolis, õpilane mäletab tänaseni kuma,...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
