Rekordiliselt kõrged bensiinihinnad mõjutavad kõike. Kaupa tuleb ühest kohast teise toimetada, tõusvad kulud tähendavad, et elu jaoks vajalik (toit, arstimid) on kujunenud nii kalliks, et kahjuks peavad, eriti keskklass, vaesed otsustama, milleta elada ära saab. Põhja-Ameerikas on alati nii olnud, et pankurid muigavad oma otsuseid langetades, vabrikandid loevad rahulolevalt suurenevat sissetulekut, isegi kui kaup lettidele, müüki ei pääsegi.
Paraku on just autokultuur tekitanud sõltuvuse. Vähesed suudavad elada nii, et jala toidupoodi minna. Eriti kui on väiksed lapsed. Noortele perekondadele, kes tulevikulootustele on rajanud oma igapäevase, on juba majanduslikult kannatanud pandeemia tõttu. Südantlõhestavaid lugusid kuuleme palju. Ja raske on külmaks jääda, kui loed või näed olukorraga leppivaid julgeid lapsi, kes pole veel elu isegi näinud. Ja ikka venelased pommitavad varjendeid. Teatrit, kus oli suurelt märgitud, et lapsed siin!
Kõike ei saa ju majanduslikult kirjeldada. Isegi kui toidukorvihind on markantselt tõusnud tänu praegusele sõjale. Ukraina ju Euroopa suurim vilja tootja, leivahind...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
