Paljud pole aga teadlikud ühest teisest kokkuleppest, mis on suveräänse Ukrainaga seotud. Möödunud nädalal kohtusid USA president Donald Trump ja Venemaa režiimi juht Vladimir Putin Alaskal. Nagu ette arvatud, ei leitud üksmeelt Ukraina sõjaga seoses. Mis tuletas meelde seda, mis toimus pärast raudse eesriide kokkuvarisemist.
Venemaa, USA ja Suurbritannia allkirjastasid 5. detsembril 1994. aastal Budapestis kokkuleppe Ukrainale antavate julgeolekutagatistega. Sellega nähti ette, et kui Ukraina loovutab Venemaale oma pinnal olevad N. Liidu aegsed tuumarelvade varud, mis toona olid suuruselt maailmas kolmandal kohal, siis on nende riikide lubadus vastavalt tagada Ukraina iseseisvust. Budapesti memorandum kooskõlastati Helsingi kokkuleppega, allakirjutanud Venemaa, USA ja Suurbritannia kohustusid austama Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire.
Ei möödunud kümmet aastatki, kui 2013.a. algas nn Ukraina kriis, mis viis Krimmi poolsaare okupeerimisele ja annekteerimisele Venemaa relvajõudude poolt 2014. aasta kevadel. Ei Suurbritannia ega USA teinud midagi tagamaks antud lubadust. Krimmi järgselt algasid Donbassi piirkonnas rahutused, mis kestsid kuni 2022. aastani. Kui EV aastapäeval ületasid vene väeosad suveräänse Ukraina piirid, alustades agressioonisõda. Venemaa on väitnud, et Budapesti leping tähendab vaid, et Ukraina vastast tuumarelva ei tohi kasutada.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
