Kolmapäeval teatas Eesti Rahvusringhääling, et Euroopa Keskpank uurib, kas Swedbanki Eesti filiaal jälgib rahapesuvastaseid reegleid. Allikaks ajaleht Dagens Nyheter. Reuters omakorda teatas, et nii Rootsi majanduskontrolliamet kui Euroopa Keskpank keeldusid kommenteerimast, kas uuritakse Swedpanga ülebaltikumist tegevust. Rootsi pole Euroopa Liidu liige; Eesti aga on. Nii kehtivad EL’i reeglid Rootsi panga tegevust reguleerides.
Sel nädalal osalevad teisipäeval Washingtonis alanud, laupäeval lõppevatel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolekutel ja kohtumistel Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi esindajad. Eesti Panga pressiteate järgi keskendutakse maailma aeglustunud majanduskasvule, riskide maandamisele ja oluliselt aga ehk utoopiliselt arvestades tänapäevaga riikide vastupanuvõime suurendamisele. Sest majandusliku kuritegevuse vastu pole kunagi lahendust leitud. Ikka vohab kõikjal, liidriks Venemaa. Moskva on ju linn, kus elab enim miljardäre kui üheski teises riigis. Ning vene oligarhe on ka näiteks Londonis ohtralt.
Kanadas jõutakse sel teemal ka järele, kuigi naiivsuses on lastud paljudel suurfirmadel kas Isle of Manil või Kariibides raha peita, tulumakse vältida.
Eesti, ja Läti, Leedu mainet rikub kahtlemata Põhjamaade pankade filiaalide tegevus. Washingtoni kohtumiste päevakorras on ka rahapesu tõkestamine. Kas neist kahest häbiplekist pääseme, on küsitav. Eriti kui arvestades hilisminevikuga – Siim Kallas pole tänaseni rahuldavalt seletanud kadunud 10 miljoni USD afâäri siis, kui ta oli Eesti Panga president.
Ajalugu – kas 1929. või 2008. aastate järgi – kinnitab pankade amoraalsust kasumi huvides. Rahapesu, eriti Venemaalt pole uus. Kas suured pangad IMFi sõna kuulavad, on selle tõttu kahjuks küsitav.
Tõnu Naelapea, Toronto
