Konservatiivide enamusvalitsus lõppes 2003.a. Seekord, liberaalide juhi Kathleen Wynne’i ülimadala populaarsuse reitingu tõttu kaotasid liberaalid suuremas osas Toronto linna valimispiirkondades. Toronto äärelinnad, kaasa arvatud Mississauga, on nüüd tugevad konservatiivide kantsid. Andrea Horwathi NDP täiendas ennast Ontario lõuna-lääne osas.
Valimiskampaanial pakkus konservatiivide hüüdlause „A plan for Ontario“ populistlikke lubadusi ilma üksikasjaliku plaanita, millega vähendada rahalist defitsiiti. Pikk loetelu lubadustest hõlmas m.h. elektriarvete vähendamist 12% võrra, bensiini riigimaksu kärpimist jne. – kavatsused, mis drastiliselt kahandavad Ontario eelarvet.
Kuigi Ford ei eita esimese aasta finantsilist puudujääki, ta kinnitab, et juba teisel aastal on sissetulekud ja väljaminekud bilanssis. Western University majandusteadlane paraku prognoosib vastupidi, ennustades $6.9 miljardi puudujääki kolmandal aastal ning $7.6 miljardiga neljandal.
Ford kinnitab, et tuhandete uute töökohtade loomist, riiklikult doteeritud hambaravi, valitsuse töökaadri saamatuse elimineerimist, haridusreformi jt. kavatsusi saab rakendatud kohe-kohe. Kogenud asjaosalised väidavad teisiti. On äärmiselt ebarealistlik loota, et muudatusi saab paika panna, kui juurdunud valitsuse asutuste tavad, kehtivad seadused ja reeglite keerukused takistavad momentaanset ümberkorraldamist.
Kas valija saab kindel olla, et ainult linnavolikogu kogemustega Doug Ford suudab aegsasti kohaneda provintsi kompleksse aktuaalsusega? Loodame, et järgmiste kuude möödumisel valimiste pohmelus on kadunud ja on alles jäänud kained riigimehelikud otsused, mis lähtuvad Ontario elanikkonna reaalsetest vajadustest.
Laas Leivat, Toronto
