Kirjanik Inga Raitar otsustas asjahuvilise kodanikuna uurida, kes otsustab ja vastutab RB eest. “Sisuliste argumentidega pole keegi kõrgetest kabinettidest vaevunud inimeste ette astuma, riigipoolne teavitus on piirdunud loosungite loopimise ja näpuviibutusega,” kirjutab Raitar (ÕL, 14.10.). Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektori Henrik Hololei sõnul pole Euroopas ühtki projekti, kus tuuakse ekskavaator kohale ja hakatakse kaevama. Alati on vaja poliitikute ja rahva toetust.
Kui noored leiavad, et RB on Eesti majandusarengu vedur, siis vanemad inimesed kardavad, et riik võtab endale kaela miljarditesse eurodesse ulatuvad kohustused. RB rajamine on ka strateegilise kaitsevõime seisukohalt oluline, kuigi sellest palju ei räägita.
Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas küsib, miks RB rongide kiirus on nii väike (120–240 km/h). Talle meenutab RB uute raudteedega võrreldes 19. saj relikti, mis sobiks pigem muuseumieksponaadiks. Seda siis ajal, mil USAs arendatakse praegu superraudteed HyperLoop, mille kiiruseks plaanitakse 1200 km tunnis. HyperLoop on Tesla asutaja, riskikapitalist Elon Muski kontseptsioon, mis võimaldab sõidukeid transportida läbi tunneli, kus on tekitatud peaaegu täielik vaakum.
Küsimus taandub sellele, kas Eesti vajab üldse RB-d, mille kasutegur tundub olevat parimal juhul tagasihoidlik. Et projekti teostamise nimel on juba nähtud palju vaeva, on hilja hädapidurit tõmmata.
Postimehe juhtkirjas (23.09.) juhitakse tähelepanu ühele delikaatsele nüansile. Kuna raudteed rajades on võimatu vältida, et see ei sõidaks läbi eravalduste, siis tuleks taktitundeliselt käituda inimestega, keda see puudutab. Omanikule võib tema kodu olla hindamatu ja nostalgilise väärtusega, kus on tehtud palju tööd, ja kasvatatud lapsi. Nüüd tuleb sellega sundkorras hüvasti jätta. Selliste küsimuste lahendamine võib kujuneda Eestile tõsiseks proovikiviks.
