Ajakirjanik Jarmo Mäkelä kirjutab, et Venemaa suudab Kaliningradist tegutsedes sulgeda Läänemere õhu- ja mereliikluse. Kuidas saaks NATO sel juhul kaitsta Balti riike, kelleni pole võimalik jõudagi? (Pm, 02.05.). Paraku on Balti riigid isoleeritud teistest NATO partneritest. Soome ja Rootsi NATO-liikmesus annaks alliansile võimaluse kasutada nende õhuruumi. Ka Briti ajakirjanik Edward Lucas kirjutab, et Soome ja Rootsi abita on NATO-l raske kaitsta Baltimaid Venemaa otsustava rünnaku vastu, millel oleksid katastroofilised tagajärjed. (Pm, 04.05.). Tõsiasi, et Balti riigid on isoleeritud ülejäänud NATO liikmesriikidest, raskendab oluliselt alliansi reageerimist võimaliku agressiooni korral.
Hiljuti ilmunud Eesti kaitseväe aastaraamatus nendib kaitseväe luurekeskuse ülem Kaupo Rosin, et Venemaa on tugevdanud oma vägesid Lääne kaitseringkonnas, formeerides seal ründeoperatsioonide läbiviimiseks tankiarmee. Peterburi lähedale on aga paigutatud kaugulatusega õhutõrjesüsteemid S-400. Kõik see viitab Moskva kavatsusele luua Balti riikide ümber ohtlik sõjaline kuppel. Kuigi NATO kavatseb paigutada Balti riikidesse ja Poolasse ca 4000 sõjaväelast, neutraliseerimaks Kaliningradis paiknevate Vene jõudude võimekust luua kõnealust kuplit, pole see ekspertide hinnangul mõeldav ilma Rootsi ja Soome osaluseta.
Kuigi Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles usutluses uudisteagentuurile BNS (11.05.), et Rootsi ei jää passiivseks, kui mõnda Põhja- või Baltimaad tabab rünnak, oleks see ilma NATO liikmesuseta üsna mõeldamatu.
Eeloleval nädalavahetusel toimub X Lennart Meri konverents teemal “Luues uut normaalsust”, kus keskendutakse Euroopa ja NATO tulevikule. Ilmselt käsitletakse seal ka Soome ja Rootsi potentsiaalset rolli NATO uute liikmesriikidena, mis on Balti riikide jaoks äärmiselt oluline.
ELLE PUUSAAG
