Aasta viimases lehenumbris on otsarbekas juhtida tähelepanu mitte minevikule, vaid tulevikule. 2018 tähendab Eesti100 üritusi, kõigi kolme Balti riigi saja-aasta juubeli märkimist. Ning see on saanud maailmas tähelepanu, mis on oluline suveräänsuse säilitamisel ning ka julgeoleku, loodetava rahu kestmise kinnitamisel.
Esimeseks heaks näitajaks on paavst Franciscuse planeeritud külaskäik Eestisse, Lätti ja Leetu. Kui 1993. a septembris paavst Johannes Paulus II viis läbi pastoraalse visiidi Baltikumi, Eestis Tallinna külastades, oli see välispoliitiliselt oluline näitaja, et Vatikan toetab Balti riikide iseseisvust. Pidage meeles aastat – taasiseseisvunud riikidel oli toona väljakutseid palju.
Sel nädalal saime teada, et USA president Donald Trump hindab samuti juubeliaastat. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) andmetel on „Trumpi ja Baltimaade presidentide kohtumist pikalt kavandatud.” Teadagi on USA, isegi vaaruva superjõuna otsustajaks, kus ja kuna kohtumised toimuvad.
ERR-i järgi lausus presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe, et „meie ja USA sidemed [on] tihedad ja suhtlus pidev. Praegune seis on see, et mõlemad pooled on väljendanud soovi selline kohtumine korraldada. Täpsemalt on veel vara rääkida.”
Ei saa üle rõhutada selle tähtsust. Kui Jaltas müüs Franklin Delano Roosevelt Baltikumi ning suure osa Ida-Euroopast Stalinile maha, siis tänapäeval saadakse aru, et iseseisev Eesti kuulub maailma vabade riikide hulka. Ning mitte pelgalt olulise piiri-, puhverriigina.
Eesti ehk helgemaid päid kommentaatorina, poliitikuna, Marko Mihkelson, võttis teisipäeval Trumpiga kohtumisest sõna portaalis edasi, USA presidendi suurimast saladusest. See seisneb „tema jätkuvas ettearvamatuses liitlaskohustuste viivitamatul täitmisel.”
Mihkelson juhtis tähelepanu sellele, et Trumpi ametiajal, nii lühike kui see on olnud, on suunatud Eestile lähiajaloo suurimat toetust. Ning olulisemalt, kuna sõjaline, relvade tarne on julgeoleku huvides, kuid ennetuslik, siis poliitiliselt on tähelepanu ehk kõige tähtsam. Mihkelsoni arvamuslugu on Estonian World Review portaalis lugemiseks üleval.
Eriti huvitavaks teeb teate kinnitamata tegur, aga ehk tõesti tõde, et Venemaa mõjutas USA valimisi. Ning samas ka Trumpi positiivne suhtumine Venemaasse, vaatamata ta ülepuhutud siutsumistele. Möödunud nädalal tänas Vladimir Putin isegi CIAd, kes andis Venemaale informatsiooni planeeritavast terrorirünnakust nende territooriumil. Mis seetõttu nurjus.
Kui president George W. Bush 2001. aastal vaatas Putinile silma ja leidis, et ta on usaldusväärne ja väärikas isik, siis kinnitas ta seda, et ehk USA presidendina polnud tal arusaamist ohust. Tänapäeval on oht kindel. Jätkuv rahvusvaheline tähelepanu on hindamatuks vasturelvaks.
Tõnu Naelapea, Toronto
