Subscribe Menu

Juhtkiri – Tähtpäevade rohke


Lõikuskuu, august, on nii rahvakalendrisse kui ajalukku vaadates tähtpäevade rohke. Kuul on ka palju nimesid, huvitavamaid Mall Hiiemäe järgi on mädakuu, kuna augustis toidud riknevad, haavad ei parane ja maale jäetud raiutud lehtpuude juuredki mädanevad. Teised nimed kinnitavad viljalõikusega seotud traditsioone – põimukuu, rukkikuu, viljakuu.

Sel nädalal, teisipäeval, oli rukkimaarjapäev, kirikukalendris on see Neitsi Maarja surma ning taevamineku päev, pärtlipäev tuleb tuleval nädal. Päev pärast kurikuulsa MRP sõlmimise aastapäeva, et rahvakalendrist liikuda eestlaste ajaloo ühele võikamale päevale.

Kuid on ka head. Sel pühapäeval täitub 26 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Teadagi on sel rõõmsal päeval põhjust ka märkida, et MRP avalikustamine N. Liidu viimastel aastatel mängis olulist osa laulvas revolutsioonis. Nii et halvast võrsus hea.
20. augusti hilisõhtul 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthääle ja mitte ühegi vastuhäälega välja Eesti riikliku iseseisvuse. Fotol (tagant ettepoole) Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, asetäitja Marju Lauristin ja juhataja Ülo Nugis. Foto: ajaluguavabsilmad.weebly.com

Ajalooga tekib, eriti mida rohkem aastaid möödub, näiteks sõja lõpust, kui üleelatud kogemused võtavad isiklikus mälus ehk teise värvingu, küsimus, mida kümne aasta eest ilmunud raamatus „Kuidas kirjutatakse ajalugu”, esitas ajaloolane Marek Tamm. Huvitavalt, just augusti lõpus 2007. a ilmus väljaandes Kes-Kus intervjuu Tammega, mis väärib tänapäevalgi lugemist. Tamm seletab lahti mõisted aeg ja lugu tavalugejale arusaadavalt. Kuna ta raamat on ausalt ajaloolasele suunatud.

Tamm rõhutab intervjuus, et mineviku sündmused saavad tähenduse ainult siis, kui nad on looks, narratiiviks saanud. Seda on oluline meeles pidada mitte ainult eilset, 1991. või 1939. aastatel toimunut vaagides, vaid ka isegi veel kaugemalegi, enne meie eluaega, vaadates. Kui loeme sündmustest, kommetest, mis on mõjutanud arvukaid põlvkondi, saab lugeja sellest aru.

Oma paeluvas raamatus tsiteerib Tamm Jacques Le Goffi, kelle vastus ajaloolase dilemmale – kuidas läheneda minevikule sõltumatult oma ajastust, päritolust ja hariduskäigust – ei pääse me ajalugu uurides eelarvamustest. (Ka ühiskondlikud süsteemid – kaaluge vaid N. Liidu ametlikku ajalugu külma sõja ajastul – mängivad rolli.) Le Goff lisab, et ajalugu kui kriitikavaba ideoloogiaga tegelemine võib juhtuda ainult siis, kui pragmaatiliselt suhtuda sellesse, omaks võttes teadlikult tõekspidamisi, mida ehk teised on juba esitanud.

Nii ongi, et suve lõpu poole liikudes on kasulik kõrvuti lugeda Hiiemäe „Eesti rahvakalendrit” Tammega, kuna tõlgendus on alati oma ajastu nägu, nagu kirjutas ta teoses ilmunud intervjuus Jean-Claude Schmitt, lisades et pole olemas ajalugu iseeneses.

Väärt meeles pidada, kui pühapäeval mäletame veel eredalt 20. augusti eufooriat 1939. aastal Moskvas sõlmitud huvisfääride jagamise kokkuleppe taustal. Mis viis sõjani. Ning siis Pärtliga arvestada, rahvatarkusega, et sügis terendab, külmad ilmad varsti siin ning meil vaid päevi järel, et suve nautida.

 

 

Tõnu Naelapea, Toronto

Read more